Konverentsi­keskus tooks miljoneid

“Erasektor üksinda kogu projekti ära ei teeks. Nii palju, kui me eri valdkondadega rääkinud oleme, on kõik keskuse rajamisest huvitatud olnud,” ütles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige Martin Hirvoja.

Konverentsikeskuse rajamine tähendaks ka ­uute hotellide ehitust, sest praegustest majutusvõimalustest jääks suuremate ürituste korraldamisel vajaka. “Juurde võiks tulla veel vähemalt üks rahvusvahelise hotelliketi esindaja,” ütles ta. 2016. aastal avabki Eestis uksed Hiltoni hotell.

Miljonid tulu maja ootel. Turismitrendide ja -tuleviku uuringust ilmnes, et Eestil on potentsiaali kasvatada tulusat konverentsiturismi. Esimene samm raha saamiseks on ehitada konverentsi- ja messikeskus, mis Hirvoja sõnul võiks tuua Eestisse aastas umbes 50 uut rahvusvahelist sündmust ja vähemalt 15 miljonit eurot tulu. Samuti looks konverentsikeskus üle 400 uue töökoha.

Hirvoja sõnul läheks konverentsikeskuse ehitamine maksma 65–75 miljonit eurot. Tema ütlust mööda on järgmiseks  vaja  leida projektile era­investorid. “Oleks vaja uurida, kui palju on erasektor nõus investeerima ning kas ja kui suur oleks riigi panus,” ütles Hirvoja. Ta lisas, et Eesti kui konverentsiturismi sihtkoha turustamine eeldab riigi ja erasektori tõhusat koostööd.

Eesti Konverentsibüroo juhatuse esimehe ­Feliks Mäguse sõnul jääb praegu kesiste konverentsikohtade tõttu aastas Eestisse tulemata kuni 15 000 konverentsituristi. Näiteks oleks võinud tänavu Eestis toimuda IT-konverents, mis oleks turistide pealt toonud sisse umbes miljon eurot, aga sobiva keskuse pärast jäi konverents saamata. Samuti jääb Eestisse tulemata 2015. aastal toimuv organisatsiooniuurijate konverents, mis tooks  2,5 miljonit eurot tulu, ja 4 miljonit eurot väärt kõrghariduse konverents. “Nõudlust meil oleks,” märkis Mägus.

Hirvoja lisas, et konverentsiturismi arendamine aitaks parandada Eesti turismi hooajalisuse probleemi, samuti tutvustaks Eestit maailmale laiemalt. “On üsna tõenäoline, et konverentsil käinud välismaalane võib siia muul ajal tagasi puhkama tulla,” märkis Hirvoja.

Lennuühendus takistab. Hirvoja hinnangul oleks Eesti konverentsi­turismi arendamine ka üks katalüsaator, mis võiks tulevikus parandada Eesti lennuühendust ülejäänud Euroopaga. “Seni on kehv lennuühendus olnud üheks põhjuseks, miks Eestisse näiteks Saksamaalt vähe turiste käib,” ütles Hirvoja.

Viru hotelli tegevjuht Anu Soosaar märkis, et uut konverentsikeskust on Tallinna väga vaja, kuid sellest pole mingit kasu, kui siia pole lennukiga lihtne pääseda. Ta arutles, et konverentsikeskuse valmimine peaks olema seotud lennuühenduse lisandumisega. “See konverentsikeskus võib olla ükskõik kui kaunis või heade tehniliste võimalustega, aga siia pääsemine peab olema lihtne. Need asjad peavad kindlasti sünkroonis minema,” lisas ta.

Tallinna lennujaama juhatuse liige ning möödunud aasta parim turismiedendaja Erik Sakkov nentis samuti, et lennuühendus on praegu puudulik. “Oleme väike riik ja meil on raske saada ühendust maailma suurte linnadega. Lennuühendus on kindlasti paranenud, kuid see, et me suudaks veel iga päev tuua sisse ekstra tuhandeid inimesi, on praegu kindlasti kitsaskoht,” tõdes ta. “Kuid seda võin ma küll kinnitada, et lennuühenduse pärast pole ükski üritus mitte kunagi siin ära jäänud. Tallinnasse reisimine on lihtsalt ebamugavam, kuid mitte võimatu,” sõnas Sakkov.

Konverentsikeskus vee peal. Uus konverentsikeskus võiks Sakkovi meelest hoopis Tallinna lahes hulpida ja vajadusel ka naaberriikide sadamaid teenindada. “Uut konverentsikeskust on Tallinna väga vaja, aga ma mõtleks sügavalt, kas see peab ikka betoonist ehitis olema. Mina isiklikult teeks ujuva konverentsikeskuse. Sellise, mida saaks viia ka mõnda teise sadamasse. See võiks seista kai ­ääres ning käia tööd tegemas ka näiteks Soomes, Venemaal või Saaremaal. Puksiiridega viiakse kohale ning pannakse sadamasse kinni,” pakkus Sakkov.

“Konverentsikeskuse puhul on asukoht väga oluline, konverentsikorraldajatele tekitab see hulga transpordiprobleeme, kui see asub kusagil mujal kui kesklinnas. Sadam aga on justnimelt seal,” lisas ta.

Uus tunnusmärk. Hirvoja sõnul peaks konverentsikeskusest saama Eesti visiitkaart. “See peaks rõhuma meie rahvuse eripäradele, olema elegantne, minimalistlik ja ökonoomne ehitis,” märkis ta.

Uuring hindas keskuse parimaks asukohaks Tallinna kesklinnas näiteks Ülemiste City, Linnahalli või Noblessneri ja Lennusadama vahelist ala. Ehitada soovitatakse konverentsi- ja messikeskus 5000 m2 plenaarsaali, lisaruumide ja 5000 m2 messipinnaga. Ideaalis saaks keskus valmis 2018. aastal, mil Eestis toimub rahvusvaheline kokakunstivõistlus Bocuse d’Or.

Uuringu korraldas firma The Right Solution.

 

Eesti turism 2013

Välisturiste ööbis majutusettevõtetes mullu 1,94 miljonit.Tööreisijaid oli neist 401 601, sh konverentsireisijaid 59 677. Konverentsi- ja seminarireisijate arv kasvas 24%, muude tööreisijate arv 0,2%.Turismi pidurdas enim lennu­ühenduste vähenemine, eriti mõjutas see negatiivselt turistide arvu Suur­britanniast, Saksamaalt ja Hollandist.Enim kasvas Hiina turistide ööbimiste arv – 48%, Jaapani omad 23%. Soome turistide ööbimised moodustasid 43% koguhulgast.

 

Tuleb pikendada turistide Eestis viibimise aega

Kristen Lahtein, Eesti Turismifirmade Liidu peasekretärUus konverentsikeskus ­aitaks tuua turismi madalhooajal Eestisse keskmisest jõukamaid turiste ja müüa senisest laiemalt ja mitmekesisemalt Eestit kui sihtkohta.Välisturistide koha pealt on turism Eestis praegu uue arenguhüppe ootuses – kõige suuremat täiendavat potentsiaali näeme just konverentsiturismis ja vajaduses Eestis viibimise aega pikendada, meelitades turiste pealinnast ka välja maakondadesse.

Huvi Eestis viibida aina suurem. Välisturistide huvid ja iseloomud on juba praegu mitmekesistumas, ulatudes mõne tunni Tallinnas viibivast kruiisituristist nädalast puhkust Eesti metsades mööda veetva jahituristini.Konverentsituristi eeliseks on tõsiasi, et ta kulutab keskmisest turistist palju rohkem ning kui siin saadud kogemus on positiivne, tutvustab ta Eestit oma suhtlusringkonnale või tuleb siia ka hiljem perega puhkust veetma.