Kalm: sotsiaalmaksule võiks kehtestada lae

Täna kirjutas Äripäev, et Eesti kuulub tööjõu maksustamise suuruse poolest Euroopa ülemisse otsa. Ka Valdo Kalm leiab, et need maksumäärad on kõrged.

Mida arvate Eesti kõrgest tööjõu maksustamisest?Juba mõnda aega on teada, et tööjõu maksumäär on kõrge ja need näited ja faktid, mis Äripäev välja tõi, ainult kinnitavad seda. Tegu on tõsise probleemiga, sellele ei saa enam niisama silma vaadata. Pikemas perspektiivis on see kindlasti vägagi seotud Eesti konkurentsivõime küsimusega. Ettevõtjad suhtuvad sellesse probleemi kriitiliselt.

Kuidas mõjutab see Eesti Telekom ASi?Üsna selge, et kõrged tööjõumaksud mõjutavad negatiivselt ka meie ettevõtte kulubaasi. Telekommunikatsioonis tuleb spetsialistidele maksta küllaltki suurt palka, et olla konkurentsivõimeline. Teatavasti on ju inseneridest ja IT-spetsialistidest puudus. Seega mida kõrgemad palgad, seda suuremad on ka sotsiaalmaksud, mis moodustavad meie kuludest päris arvestatava osa.

Mis võiks olla lahenduseks?Keskliit, kaubandus-tööstuskoda ja teenusmajanduskoda tegid juba mõnda aega tagasi ettepaneku, et võiks kehtestada sotsiaalmaksu lae. See tähendaks, et teatud palgaastmest enam kõrgemat sotsiaalmaksu ei makstaks. Selle mõte oleks tööandjale motivatsiooniks luua kõrgemapalgalisi töökohti. Meie tööstuses aitaks see kindlasti tööjõukulusid kokku hoida. Muidugi ei saa ma kõigi eest rääkida, kuid usun, et sellest oleks abi ka teistes sektorites.Oleme selle idee eest seisnud ja teema on juba mitu aastat laual olnud, kuid kahjuks pole valitsus seda eelarveprobleemide tõttu töösse võtnud.

Mida arvate Jürgen Ligi välja pakutud mõttest, et sotsiaalmaksu võiks brutopalga sisse arvestama hakata? Töövõtja rohkem palka kätte ei saaks, küll aga oleks tal parem ülevaade enda teenitud palgast.Üldjoontes toetan seda ettepanekut. Samas annab selline lähenemine väga vähe efekti. Kindlasti tekitab see nõudlikuma töövõtja – inimene saab aru, mille eest ta maksab ja hakkab riigilt ka teenuseid nõudma. Tööandja seisukohalt see efekti peaaegu et ei annakski, kui, siis väga vähe. Põhimõtteliselt on see aga siiski samm õiges suunas.

Eilne Äripäev kirjutas, et kohalikel omavalitsustel laekus jaanuaris rekordiliselt tulumaksu. Tõenäoliselt on selle taga detsembri palgatõusud ja makstud lisatasud. Kuidas oli möödunud aasta lõpus preemiate ja palgatõusudega teie ettevõttes lood?Kindlasti ei olnud meil ühtegi palgatõusu. Me ei tee kunagi detsembris palgakorrektsioone ja jõulupreemiaid me ka ei maksa. Palka maksame ikkagi tulemustasusüsteemi järgi, kus igal töötajal on oma kindel plaan. Tavaliselt teeme palgakorrektsioone märtsis-aprillis eelmise aasta tulemuste eest.Mingit juhuslikku jõulueelset preemiamaksmist ei toimu, rääkimata palgatõusust. Viimasega on ka nii, et maksame valikuliselt. Kõigile ühe protsendiga palgatõusu ei tee juba ammu. Seda on mõjutanud mitmed tegurid, näiteks masu ja tööjõu kvalifikatsioonitaseme nõudlus. Meie maksame preemiaid ja tõstame palka põhjalike analüüside järel.