Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangandusliidu ehitust saadab ELi ministrite väitel edu
Euroopa Liidu rahandusministrid kiitsid eile Brüsselis toimunud kõnelusi, kus teemaks oli pangandusliidu teine sammas - ühtne kriisilahendusmehhanism. Samas ei täpsustatud, milles kõneluste edu seisnes.
"Kompromissi detailid on veel ebaselged, kuid see on selleks kevadeks hea enne, et atmosfäär on sedavõrd konstruktiivne ja valitseb soov kokkuleppele jõuda," ütles Soome rahandusminister Jutta Urpilainen pärast eilset esimest kõnelustevooru agentuuri Bloomberg vahendusel.
Ühtne kriisilahendusmehhanism, kuhu kuulub ka pankade sissemaksetest kogunev fond, on pangandusliidu järgmine etapp ühtse järelevalve loomise järel. Ministrid kiirustavad, et saavutada Euroopa Parlamendiga kokkulepe veel selle koosseisuga.
Läinud aasta lõpul esitasid oma nägemuse kriisilahendusmehhanismi toimimisest nii liikmesriigid kui parlament. Nägemused on erinevad ja senised kõnelused pole kuigivõrd edu toonud.
Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni juht Sharon Bowles nimetas eilset kõnelustevooru võimaluseks esitada ja ära kuulata poolte seisukohad, mitte katseks kokkuleppele lähemale jõuda.
Üks keerulisemaid küsimusi on kriisilahendusfond, kus üks vaidluskoht on seotud sellega, kui kiiresti see fond peaks käiku saama. Parlamenti ärritab, et fondi käsutamine tahetakse reguleerida riikidevahelise kokkuleppega, mis ei anna parlamendile sõnaõigust. Parlamendile ei meeldi ka see, et otsustes jääb riikidele jätkuvalt suur poliitilise sekkumise võimalus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.