Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vallad ebaseaduslike majadega kimpus

18. veebruar 2014, 18:05

Tallinna ja Tartu lähivallad maitsevad kinnisvarabuumi hapusid vilju. Ehitati palju maju, mis nõuetele ei vastanud ja osad hooned on ebaseaduslikud tänaseni.

Harku vallas asuvas Adra külas on üks omamoodi sopp, kus kadakate vahel kõrguvad püramiidid. Egiptuse eeskujudest eristab neid see, et tegelikult vaatavad vastu tavapärased moodsad elamud. Hoovides seisavad autod, paistab ka mõni mänguplats. Paraku on üks püramiidmajadest endiselt ebaseaduslik. See püstitati omal ajal rohekoridori ehituskeelualale. Hoonele juhtis riigikontroll tähelepanu juba ühes 2011. aasta auditis. Kolm aastat on möödunud, ent olukord on veelgi pentsikum.

 

Sugulane polnud vigadest teadlik.

Vahepeal müüdi hoone edasi uuele omanikule, kes on eelmise omaniku lähisugulane. Värske majaomanik väidab, et polnud ebaseaduslikust ehitamisest teadlik. Ametlik sissekirjutus on viiel inimesel. Valla planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Veiko Toomingas räägib, et omanik otsib võimalusi, kuidas ehitis seadustada. "Sellega võib kaasneda hoone osaline lammutamine või teisaldamine. Samuti detailplaneeringu muutmine" arutleb ta, kuid tunnistab kohe: "Kokkuvõttes ei ole me veel omanikega kokkulepet saavutanud, millisel viisil tulemuseni jõuda."

Inimesed ei teadnud, mida ostavad.

Harku vald on majandusnäitajate poolest üks Eesti edukamaid, samuti Rae vald. Viimases on hetkel neli ebaseaduslikku hoonet. Abivallavanem Priit Põldmäe nendib: "Täna on küsimus nendes hoonetes, mis buumiaegu vaatamata valla ettekirjutistele siiski valmis ehitati." Näiteks müüdi arendusala kaasomandisse kõikide huvitatute vahel, kes soovisid sinna ehitada. Tänaseni ei suuda nad saavutada kokkulepet, mis võimaldaks detailplaneeringu lõpuni menetleda.

2000ndate keskel aset leidnud kinnisvarabuumi aegu kerkis maju kui seeni pärast vihma. Põldmäe sõnab, et ilmselt pimestas see ka pankurihärrade silmad, kes oma laenudega sellist asja soosisid. Ilmselt ei suutnud ka notarid tehingut tehes inimestele selgeks teha, mida nad tegelikult ostavad. Põldmäe toob näiteks, et elamupiirkonna arendamiseks tuleb kruntide kõrval rajada ka juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid vee, kanali ja elektri näol. Mõnes kohas jäigi see toona pooleli. "Teises kohas aga oli pahatahtliku arendaja äriplaan selline et krundid kiiresti maha müüa ja jätta kommunikatsioonid ehitamata, lastes arendusfirma pankroti. Tänaseks oleme oma planeeringulepinguid muutnud et selliseid asju vältida."

Kaheksa aastat majavaremeid.

Taolised probleemid pole võõrad ka Tartu lähivaldades. Ülenurme lähistel Soina külas seisab pooleliolev kortermaja, mida hakati ehitusloata püstitama juba kaheksa aasta eest. Riigikontrolli järelauditis on märgitud, et detailplaneeringu järgi oli ette nähtud ehitada kaks kolmekorruselist hoonet, kuid omanik asus ehitama ühte neljakorruselist. Kuigi ebaseaduslik ehitamine toimus avalikkuse silme all, ei võtnud omavalitsus selle peatamiseks midagi ette. Paljud korterid on müüdud, kuid kortermaja ohutuseski pole keegi veendunud.

Ülenurme valla ehitusnõunik Tiit Lukas selgitab, et mullu kehtestati uus detailplaneering ja praeguseks on ehitusluba väljastatud. "Hoonele on tehtud ekspertiis, milles puudusi ei tuvastatud. Korterelamule väljastatakse kasutusluba peale päästeametist heakskiidu saamist. Ekspertiisile tuginedes võib väita, et hoone on ohutu."

Keeleoskuse tõttu jäid vajalikud dokumendid ajamata.

Seadustamise alternatiiv on alati lammutamine, kuid Lukas seda mõistlikuks ei pea. "Lammutamise võimalust on riigikontrollil hea ette heita, sest ega ehitusseaduses ei ole sõnagi omavoliliselt ehitatud ehitiste seadustamisest. Kõik meetodid on omavalitsused ise leiutanud. Isiklikult olen seisukohal, et kui maja on ehitatud pädeva arhitekti projekti järgi ja vastavalt detailplaneeringule, siis ma sügavalt kahtlen, kas mõni kohus ütleb, et lammutage palun see maja ära ja ehitage samasugune uus asemele."

Luunja valla ehitus- ja keskkonnanõunik Tamur Tensing toob välja inimliku aspekti: nende vallas püstitati kaks hoonet, millel olid küll valla poolt kooskõlastatud ja detailplaneeringule vastavad ehitusprojektid, aga puudusid ehitusload. Põhjuseks oli keelebarjäär, vene keelt kõnelevad omanikud said dokumentide põhjal valesti aru, et neil on asjad korras. Praeguseks on kõik seaduslik. Ta Tensing leiab, et lammutamine oleks ebamõistlik.

Rae abivallavanem Priit Põldmäe prääniku-meetodile lootma ei jää. Kui ebaseaduslik ehitustegevus on tuvastatud, järgneb ettekirjutus ja ehitustegevus tuleb peatada. "Juhul kui lubasid vormistada ei ole võimalik siis tuleb ebaseaduslikult ehitatu lammutada."

LISALUGU

Kriitika mõjus positiivselt

Riigikontrolli kriitikast on siiski järeldused tehtud ja ehitusjärelvalvet tugevdatud. Näiteks Rae vallas oli veel mullu väärtegude menetlemiseks üks inimene, kuid nüüd tegeleb ehitusjärelvalvega ehitusspetsialist ning keskkonnaküsimustega keskkonnaspetsialist. Loodi geoinfosüsteemi, mis võimaldab valla kodulehel kaardi põhjal saada infot iga kinnistu planeeringute kohta. Harku vallas on nüüd ehitusjärelvalve peal eraldi ametnik (varem oli see kahe töötaja lisaülesanne).

Ülenurme vallavalitsuse ehitusnõunik Tiit Lukas märgib siiski lõpetuseks irooniliselt: "Kahjuks omavalitsustes, kus väga palju ehitustegevust ei toimu, ei toimu ka riigipoolset kontrolli. Seega soovitan headel kolleegidel õppida meie vigadest ja alati ehitusluba väljastada, sest paber on ju tihti kõige olulisem."

LISALUGU

Järelaudit: üle kolmandiku hoonetest siiani ebaseaduslikud

Riigikontroll heidab omavalitsusele ette, et ebaseaduslikele hoonetele anti hiljem load liiga kergekäeliselt. Näiteks ei peetud oluliseks, kas ehitis ikka on elanikele ohutu.

Riigikontroll tuvastas oma 2011. aasta auditis viies Tallinna ja kolmes Tartu linnaga piirnevas vallas kokku 42 loata ehitatud uuselamut. Hiljuti avaldatud järelauditist selgub, et eelmise aasta kevadeks oli 26 ehitist tagantjärele saanud ehitus- või kasutusloa, 16 hoonel aga puudus luba. Lammutatud polnud seega ühtki hoonet.

Paljudel juhtudel ei selgunud ühestki dokumendist, millistel kaalutlustel omavalitsused hiljem load väljastasid. Ka jäeti märkimata, et ehitis oli esiti ehitatud seadusevastaselt. Seadustamisel aga keskenduti formaalsetele toimingutele, tagamata seejuures, et hoone vastab lõpuks nõuetele ning on ohutu selle elanike ja kaaskodanike jaoks. Taolisi probleeme poleks, kui omavalitsused tuvastaksid ebaseadusliku ehitustegevuse võimalikult kiiresti, peataksid ehitamise ja lahendaksid olukorra juba eos.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heidetakse ette, et õigusaktides ei ole seni välja töötatud sisulisi ettepanekuid, kuidas teha tagantjärele seadustamist ja nii, et hoone ohutuses inimestele ja keskkonnale veendutaks sisuliselt. Ehitisregistris olevaid andmeid on küll osaliselt korrastatud, kuid süsteemse kontrolliga ei tegeleta.

Samuti pole ehitusregistris endiselt avalikult kättesaadav kogu ajalugu hoonete ehitamise kohta.

LISALUGU

Soovitus: ehitusseadust tuleks muuta

Järelauditi tulemusel soovitab riigikontroll omavalitsustel analüüsida, kas ehitusjärelvalve ressursid on piisavad, et oma ülesandeid täita. Kui seadustada pole võimalik, tuleks hoone lammutada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil soovitatakse algatada seadusemuudatused, mis kohustaksid ebaseaduslike hoonete seadustamisel tegema ehitusekspertiisi või ülesmõõdistuse, et saada ehitusluba, ning võimaldaksid väljastada hoonele kasutusloa ka ilma ehitusloata juhul, kui hoone on valmis ja kasutuses. Sellega võiks kaasneda ka riigilõiv.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts märgib vastuses riigikontrollile, et paljud kitsaskohad on eelnõudes juba praeguseks kajastatud.  Auditeeritud kohalike omavalitsuste volikogud leiavad üldjuhul, et ehitusjärelevalvet on tehtud olemasolevate võimaluste piires. Mitu omavalitsust lubab olukorda lähiajal põhjalikumalt analüüsida.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. February 2014, 17:14
Otsi:

Ava täpsem otsing