Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vallad ebaseaduslike majadega kimpus

    Tallinna ja Tartu lähivallad maitsevad kinnisvarabuumi hapusid vilju. Ehitati palju maju, mis nõuetele ei vastanud ja osad hooned on ebaseaduslikud tänaseni.

    Harku vallas asuvas Adra külas on üks omamoodi sopp, kus kadakate vahel kõrguvad püramiidid. Egiptuse eeskujudest eristab neid see, et tegelikult vaatavad vastu tavapärased moodsad elamud. Hoovides seisavad autod, paistab ka mõni mänguplats. Paraku on üks püramiidmajadest endiselt ebaseaduslik. See püstitati omal ajal rohekoridori ehituskeelualale. Hoonele juhtis riigikontroll tähelepanu juba ühes 2011. aasta auditis. Kolm aastat on möödunud, ent olukord on veelgi pentsikum.
     
    Sugulane polnud vigadest teadlik.
    Vahepeal müüdi hoone edasi uuele omanikule, kes on eelmise omaniku lähisugulane. Värske majaomanik väidab, et polnud ebaseaduslikust ehitamisest teadlik. Ametlik sissekirjutus on viiel inimesel. Valla planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Veiko Toomingas räägib, et omanik otsib võimalusi, kuidas ehitis seadustada. "Sellega võib kaasneda hoone osaline lammutamine või teisaldamine. Samuti detailplaneeringu muutmine" arutleb ta, kuid tunnistab kohe: "Kokkuvõttes ei ole me veel omanikega kokkulepet saavutanud, millisel viisil tulemuseni jõuda."
    Inimesed ei teadnud, mida ostavad.
    Harku vald on majandusnäitajate poolest üks Eesti edukamaid, samuti Rae vald. Viimases on hetkel neli ebaseaduslikku hoonet. Abivallavanem Priit Põldmäe nendib: "Täna on küsimus nendes hoonetes, mis buumiaegu vaatamata valla ettekirjutistele siiski valmis ehitati." Näiteks müüdi arendusala kaasomandisse kõikide huvitatute vahel, kes soovisid sinna ehitada. Tänaseni ei suuda nad saavutada kokkulepet, mis võimaldaks detailplaneeringu lõpuni menetleda.
    2000ndate keskel aset leidnud kinnisvarabuumi aegu kerkis maju kui seeni pärast vihma. Põldmäe sõnab, et ilmselt pimestas see ka pankurihärrade silmad, kes oma laenudega sellist asja soosisid. Ilmselt ei suutnud ka notarid tehingut tehes inimestele selgeks teha, mida nad tegelikult ostavad. Põldmäe toob näiteks, et elamupiirkonna arendamiseks tuleb kruntide kõrval rajada ka juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid vee, kanali ja elektri näol. Mõnes kohas jäigi see toona pooleli. "Teises kohas aga oli pahatahtliku arendaja äriplaan selline et krundid kiiresti maha müüa ja jätta kommunikatsioonid ehitamata, lastes arendusfirma pankroti. Tänaseks oleme oma planeeringulepinguid muutnud et selliseid asju vältida."
    Kaheksa aastat majavaremeid.
    Taolised probleemid pole võõrad ka Tartu lähivaldades. Ülenurme lähistel Soina külas seisab pooleliolev kortermaja, mida hakati ehitusloata püstitama juba kaheksa aasta eest. Riigikontrolli järelauditis on märgitud, et detailplaneeringu järgi oli ette nähtud ehitada kaks kolmekorruselist hoonet, kuid omanik asus ehitama ühte neljakorruselist. Kuigi ebaseaduslik ehitamine toimus avalikkuse silme all, ei võtnud omavalitsus selle peatamiseks midagi ette. Paljud korterid on müüdud, kuid kortermaja ohutuseski pole keegi veendunud.
    Ülenurme valla ehitusnõunik Tiit Lukas selgitab, et mullu kehtestati uus detailplaneering ja praeguseks on ehitusluba väljastatud. "Hoonele on tehtud ekspertiis, milles puudusi ei tuvastatud. Korterelamule väljastatakse kasutusluba peale päästeametist heakskiidu saamist. Ekspertiisile tuginedes võib väita, et hoone on ohutu."
    Keeleoskuse tõttu jäid vajalikud dokumendid ajamata.
    Seadustamise alternatiiv on alati lammutamine, kuid Lukas seda mõistlikuks ei pea. "Lammutamise võimalust on riigikontrollil hea ette heita, sest ega ehitusseaduses ei ole sõnagi omavoliliselt ehitatud ehitiste seadustamisest. Kõik meetodid on omavalitsused ise leiutanud. Isiklikult olen seisukohal, et kui maja on ehitatud pädeva arhitekti projekti järgi ja vastavalt detailplaneeringule, siis ma sügavalt kahtlen, kas mõni kohus ütleb, et lammutage palun see maja ära ja ehitage samasugune uus asemele."
    Luunja valla ehitus- ja keskkonnanõunik Tamur Tensing toob välja inimliku aspekti: nende vallas püstitati kaks hoonet, millel olid küll valla poolt kooskõlastatud ja detailplaneeringule vastavad ehitusprojektid, aga puudusid ehitusload. Põhjuseks oli keelebarjäär, vene keelt kõnelevad omanikud said dokumentide põhjal valesti aru, et neil on asjad korras. Praeguseks on kõik seaduslik. Ta Tensing leiab, et lammutamine oleks ebamõistlik.
    Rae abivallavanem Priit Põldmäe prääniku-meetodile lootma ei jää. Kui ebaseaduslik ehitustegevus on tuvastatud, järgneb ettekirjutus ja ehitustegevus tuleb peatada. "Juhul kui lubasid vormistada ei ole võimalik siis tuleb ebaseaduslikult ehitatu lammutada."
    LISALUGU
    Kriitika mõjus positiivselt
    Riigikontrolli kriitikast on siiski järeldused tehtud ja ehitusjärelvalvet tugevdatud. Näiteks Rae vallas oli veel mullu väärtegude menetlemiseks üks inimene, kuid nüüd tegeleb ehitusjärelvalvega ehitusspetsialist ning keskkonnaküsimustega keskkonnaspetsialist. Loodi geoinfosüsteemi, mis võimaldab valla kodulehel kaardi põhjal saada infot iga kinnistu planeeringute kohta. Harku vallas on nüüd ehitusjärelvalve peal eraldi ametnik (varem oli see kahe töötaja lisaülesanne).
    Ülenurme vallavalitsuse ehitusnõunik Tiit Lukas märgib siiski lõpetuseks irooniliselt: "Kahjuks omavalitsustes, kus väga palju ehitustegevust ei toimu, ei toimu ka riigipoolset kontrolli. Seega soovitan headel kolleegidel õppida meie vigadest ja alati ehitusluba väljastada, sest paber on ju tihti kõige olulisem."
    LISALUGU
    Järelaudit: üle kolmandiku hoonetest siiani ebaseaduslikud
    Riigikontroll heidab omavalitsusele ette, et ebaseaduslikele hoonetele anti hiljem load liiga kergekäeliselt. Näiteks ei peetud oluliseks, kas ehitis ikka on elanikele ohutu.
    Riigikontroll tuvastas oma 2011. aasta auditis viies Tallinna ja kolmes Tartu linnaga piirnevas vallas kokku 42 loata ehitatud uuselamut. Hiljuti avaldatud järelauditist selgub, et eelmise aasta kevadeks oli 26 ehitist tagantjärele saanud ehitus- või kasutusloa, 16 hoonel aga puudus luba. Lammutatud polnud seega ühtki hoonet.
    Paljudel juhtudel ei selgunud ühestki dokumendist, millistel kaalutlustel omavalitsused hiljem load väljastasid. Ka jäeti märkimata, et ehitis oli esiti ehitatud seadusevastaselt. Seadustamisel aga keskenduti formaalsetele toimingutele, tagamata seejuures, et hoone vastab lõpuks nõuetele ning on ohutu selle elanike ja kaaskodanike jaoks. Taolisi probleeme poleks, kui omavalitsused tuvastaksid ebaseadusliku ehitustegevuse võimalikult kiiresti, peataksid ehitamise ja lahendaksid olukorra juba eos.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heidetakse ette, et õigusaktides ei ole seni välja töötatud sisulisi ettepanekuid, kuidas teha tagantjärele seadustamist ja nii, et hoone ohutuses inimestele ja keskkonnale veendutaks sisuliselt. Ehitisregistris olevaid andmeid on küll osaliselt korrastatud, kuid süsteemse kontrolliga ei tegeleta.
    Samuti pole ehitusregistris endiselt avalikult kättesaadav kogu ajalugu hoonete ehitamise kohta.
    LISALUGU
    Soovitus: ehitusseadust tuleks muuta
    Järelauditi tulemusel soovitab riigikontroll omavalitsustel analüüsida, kas ehitusjärelvalve ressursid on piisavad, et oma ülesandeid täita. Kui seadustada pole võimalik, tuleks hoone lammutada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil soovitatakse algatada seadusemuudatused, mis kohustaksid ebaseaduslike hoonete seadustamisel tegema ehitusekspertiisi või ülesmõõdistuse, et saada ehitusluba, ning võimaldaksid väljastada hoonele kasutusloa ka ilma ehitusloata juhul, kui hoone on valmis ja kasutuses. Sellega võiks kaasneda ka riigilõiv.
    Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts märgib vastuses riigikontrollile, et paljud kitsaskohad on eelnõudes juba praeguseks kajastatud.  Auditeeritud kohalike omavalitsuste volikogud leiavad üldjuhul, et ehitusjärelevalvet on tehtud olemasolevate võimaluste piires. Mitu omavalitsust lubab olukorda lähiajal põhjalikumalt analüüsida.
     
    Rae abivallvanem Priit Põldmäe osutab vallakaardil Peetri külale, mis on valla kiire arengu juures veduriks. Ent vedurilgi on omad nõrgad kohad. Piirkonnas on surve ehitamiseks suur ja juhtunud on sedagi, et ehitamisel pole seadusi järgitud.Foto: Eiko Kink
  • Hetkel kuum
Seotud lood

5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Raadiohitid: miljonär Marko Oolo nipid ja ka rikkad nutavad
Selle nädala Äripäeva kuulatuimad saated olid, kus rääkis miljonär Marko Oolo enda portfellist, Microsoft Eesti juht töötajate tasustamisest ning Olavi Lepp juhtimisest.
Selle nädala Äripäeva kuulatuimad saated olid, kus rääkis miljonär Marko Oolo enda portfellist, Microsoft Eesti juht töötajate tasustamisest ning Olavi Lepp juhtimisest.
5 protsendi klubi idee tõi Martin Villigule Eduka Eesti võidu ja 10 000 eurot
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.