Andrus Aljas: Eesti on väike spaariik

26. veebruar 2014, 00:00

Estonia Medical Spa Hoteli juht Andrus Aljase sõnul võib rääkida Eestist kui väikesest spaariigist. Estonia spaa ja konkurentide ümberehituste järel on tema sõnul saamas Pärnust Eesti spaapealinn.

Mis tingis Estonia spaa ümberehituse? Vajadus on olnud juba pikka aega. Seoses minu tulekuga eelmise aasta alguses on need protsessid lihtsalt lõpule jõudnud. Ümberehituseks oli meil kaks olulist põhjust. Kõige olulisem viimane renoveerimine toimus juba jupp aega tagasi, kui tehti korda meie termid, enne seda tehti korda “Roheline maja”. See sai valmis aastal 2002 ehk 12 aastat tagasi. Hotellinduses on see aeg, kus oled juba ajale jalgu jäänud. Põhjalikud ümberkujundused tulevad “Valges majas”, kus ei ole aastaid midagi tehtud, see maja sai valmis sügaval Vene ajal.

Samas on Estonia voodikohtade arvult väga suur tegija, üks Eesti suuremaid spaasid. Meil on üle 500 voodikoha, aga meie kaks kompleksi dubleerivad teineteist. Seoses renoveerimisega on meil plaan teha kaks selgelt erinevat spaakontseptsiooni. Üks jääb kindlasti ehk see, mis kannab Estonia ravispaa traditsioone. Teine, mida seni pole teinud, on wellness-spaa.

Kas näete wellness-spaale turgu?  Pigem on turgu just wellness-tüüpi spaale. Ravispaade konkurents on väga kõva: Tervis, Viiking, Waasa ja meie. Pärnu spaade senise kliendi, Soome pensionäri asemele kasvab peale uus põlvkond, kes tahab teistsugust teenust saada. Klassikaliste ravispaa klientide arv väheneb, teeme kõvasti tööd, et kompenseerida seda eestlaste ja lähipiirkonna venelastega. Ravi­spaa kontseptsioon küll iseenesest jääb, aga turu jaotus on muutumas. Selline sanatooriumide kuld­aeg jääb minevikku.

Kas Pärnus või Eestis laiemalt on tulekul spaabuum? Kui me vaatame, kui suur on spaaliit, siis seal on juba ligi 20 liiget. Väikesest spaariigist võime juba rääkida ja Pärnu on kindlasti muutumas spaapealinnaks. Eriti pärast kõiki neid uuendusi, mis tulemas, alates Hedonist ja meie valmimisest.

Millised trendid Pärnu spaaturgu lähiajal iseloomustavad? Trendid on suhteliselt kiiresti muutumas. Meie tahame välisklientide puhul rõhuda autentsele asukohapõhisele elamusele, eestimaisele faktorile. Täpselt samad trendid on ka Skandinaavias. Enam ei müü universaalsed asjad, mida on igal pool. Eesti edu on olnud hind, aga paraku peame arvestama sellega, et varem või hiljem see eelis kaob.

Kas ümberehituse järel tõusevad Estonias hinnad? Sõltub sellest, millisele kliendigrupile end seg­menteerida. Praegu müüme eelkõige hinda, sest meie eeldused on piiratud, kehvapoolsed. Tulevikus tahaks pakkuda teenust, mille eest võib küsida ka natuke kõrgemat hinda. Võib öelda, et uue kompleksi kvaliteeditasemega sihime nelja tärni.

Äripäev kirjutas sel nädalal Pärnu mudaravila investorist. Kas Pärnus on veel ruumi ühele spaale? Muidugi on ruumi. Suvel käisime tutvumas Poola spaadega, käisime ka n-ö Poola spaapealinnas, mis on väike koht, aga kus peatänava ääres on mõlemal pool järjest spaasid, mille täituvus on väga suur. Arvan, et me pigem võidame sellest sünergiast. Mida rohkem valikut, seda rohkem teadvustavad kliendid, et siit saab head teenust. Kasvavast konkurentsist võivad ideaalis kõik võita.

Kuidas läks teil 2013. majandusaasta? Meie majandustulemused ei ole veel auditeeritud, saame neist rääkida siis, kui need on Pärnu linnavalitsuses heaks kiidetud. Aga võin öelda, et 2013. aasta tulemusega võib täitsa rahule jääda. Käive kasvas ja ka majandustulemus oli parem kui 2012 (käive 5,2 mln, ärikasum 545 000 eurot – toim). Kui vaadata teiste tulemusi, siis marginaalid on päris head.

Milline on prognoos – kuidas mõjub ümberehitus majandusnumbritele? Konkreetsetest numbritest jällegi rääkida ei saa, aga praegu on täitumus 60% juures. Kindlasti on vaja seda suurendada ja omakorda tahame minna teise hinnaklassi, mis tõstab käivet ja annab juurde kasumlikkust.

Kas ümberehitus loob ka töökohti juurde? Jah, meie töötajate arv suureneb 50 inimese võrra. Spaa teenindajatel ja turismisektoris töötavatel inimestel on Pärnus päris head tööväljavaated.

Hedoni üks omanikke Margus Kangur näeb sise- ja välisturismi mõõdukat kasvu. Millised on Estonia prognoosid? Olen sama meelt, aga selleks tuleb ka palju vaeva näha. Pärnu turismi kõige suuremad kitsaskohad on transpordiühendused ja logistika. Pärnu spaade potentsiaal oleks parem, kui saaks paremad ühendused Venemaa ja Rootsiga. Näiteks Rootsi lõunaosast Pärnusse saada on oluliselt keerulisem kui lennata Türki või Hispaaniasse. Ootame Rail Balticu arenguid ja kui Tallinna lennujaamast saab mugavalt rongiga Pärnusse, võib see tähendada meile kasvavat turgu. Ja ka Pärnu lennujaama renoveerimise mõte ei ole lõplikult maha maetud.

Ümberehitusega saab maja ka konverentsikeskuse. Kas ilma selleta ei saa spaahotelli pidadagi? Uus spaa saab konverentsikeskuseks eraldi korruse, kuhu kõikidesse ruumidesse mahub 500 inimest. Mina usun Pärnu potentsiaali konverentsi­turismi sihtkohana. Siit tekibki valik, kas keskenduda peredele ja lastele või ka konverentsikeskusele, et nädala sees hotell täis hoida. Sama on edukalt teinud näiteks Rakveres Aqva spaa.

 

Kommentaar

  • Viiking rajab veekeskuse

Kairi Lusik, Taastusravikeskuse Viikig juht
Praegu koostame uue veekeskuse detailplaneeringut ja eskiisprojekti. Meil on olemas bassein, mullivann ja kolm sauna, aga veekeskuse puudumine on praegu konkurentsis püsimisel n-ö pudelikaelaks. Kui palju ehitus maksma läheb, on veel vara rääkida, kuid kui kõik hästi läheb, loodame ehitusega alustada augusti lõpus.
Kõige suurem ja viimane projekt lõppes meil 2012. aastal, kui ehitasime juurde uue korpuse, kus laiendasime majutusvõimalusi, tegime juurde protseduuriruume ja ilusalongi. Viikingu talvepuhkuse ajal renoveeritakse meil olemasolevaid korpuseid igal aastal.
Teine põhjus on see, et meil on palju püsikliente, kes ootavad, et me neile midagi uut pakuks. See võib olla kas või midagi väikest, nagu uus protseduur või uus teenus maja sees. Kasvanud on nii eestlastest, venelastest kui ka lätlastest külastajate arv.
Konkurents on tervendav ja paneb pingutama. Kui kõik on siiani ära mahtunud, miks siis Hedon ei peaks mahtuma. Tegelikult on Hedon ja Viiking erinevad, sest Viiking on keskendunud põhiliselt taastusravile, Hedon wellness-suunale.

  • Paremaks tegemine käib pidevalt

Jaan Ratnik, Tervise Paradiis OÜ ja Sanatoorium Tervis ASi juhatuse liige
Meie investeerime kogu aeg ja teeme renoveerimistöid jooksvalt igal aastal nii Tervises kui ka Tervise Paradiisis. Välistesse gabariitidesse me ei laiene, sest oleme pea suurimad juba kogu Eesti mõttes. Meil on Tervises 500 voodikohta ja Tervise Paradiisis üle 200, aga me investeerime majasisese taseme tõstmiseks. Praegugi käib meil 20 hotellitoas kapitaalremont.
Ma ei usu, et Pärnus toimuvat saab buumiks nimetada. Hedon on ju aastatetagune projekt, mis nüüd lihtsalt käima läks. Pigem tehakse pidevalt tööd konkurentsis püsimise nimel. Kes teeb igal aastal, kes hoiab kokku ja teeb siis suures mahus, on strateegia küsimus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. February 2014, 20:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing