Omakapitalimaks tekitab vastakaid emotsioone

Omakapitalimaksu kehtestamine võimaldab luua maksurahu järgmiseks kahekümneks aastaks, ilma et üldine maksukoormus Eesti majandusele ja ettevõtlusele suureneks, leiab “Elamisväärse Eesti” üks algatajaid Karli Lambot.

Samuti märgib Lambot, et Eestis asutatud ettevõtetes on oluliselt kasvanud omakapitali osa, mida ei reinvesteerita Eesti majandusse, vaid siirdatakse maksuvabalt laenudena, deposiitidena jne välisriikidesse. Seetõttu teeb Lambot ettepaneku juurutada Eestis sarnaselt Šveitsiga kohalikele oludele vastav omakapitalimaks. Põhiline erinevus ettevõtte tulumaksust seisneks selles, et maksubaasiks ei ole mitte ühe aasta, vaid ettevõtte kogu tegevusaja jaotamata puhaskasum. Maksuarvestus tuleks kehtestada kord aastas äriregistrile esitatud majandusaasta aruande alusel. Kui kasum on dividendideks jaotatud, siis omakapitalimaksu tasuda ei tuleks.

Tammingule idee meeldib. Ettevõtja Alar Tamming on selle idee poolt. “Mulle idee meeldib. Kui jätta kõrvale isiklik huvi – Tavidi maksukoormus kasvaks –, siis oleks sellel ühiskonnale kasulik mõju juhul, kui selle alla hakkaksid kuuluma kõik finantssektori ettevõtted, kaasa arvatud väliskapitalile kuuluvad pangad. Olen alati toetanud vara maksustamist ehk omamist, mitte  töötegemist ja teenimist ja niisama edukas olemist,” märkis Tamming.

Ettevõtja Allan Martinson seda ideed ei poolda, sest tema hinnangul kasvaks sellega koos ette­võtjate maksukoormus. “Põhimõtteliselt olen ­uute ette­võtlusmaksude vastu. Ettevõtete maksustamisega karistame efektiivsust. Tarbimismaksude suur osakaal Eestis ei ole negatiivne, vaid positiivne nähe. Meie suurim probleem on aga Eestist maksuvabalt välja viidav tulu, mis tuleneb ELi reeglitest. Sellega tuleb selgelt midagi ette võtta ja ma pole kindel, et omakapitalimaks on parim lahendus,” märkis Martinson.

Samas möönis ta, et  omakapitalimaks on huvitav idee ja seda tuleb kindlasti kaaluda.  Kindlasti tuleks Martinsoni sõnul uurida ka seda, milline on Eesti ettevõtete omakapitali praegune jaotus ja keda uus maks kõige rohkem puudutaks. Samuti seda, kas maksustamisele kuuluks ka tänaseks kogunenud omakapital ning mida teha, kui omakapital on investeeritud mittelikviidsetesse varadesse ja maksuraha lihtsalt pole.

Baltika müügi- ja turundusdivisjoni direktor Kati Kusmin ütles, et ettevõtluse esindajana ei pea ta õigeks toetada järjekordse ettevõtlusmaksu kaalumist ning omakapitalimaksu idee tekitab esmapilgul rohkem küsimusi, kui pakub lahendusi. “Aktuaalne küsimus ei seisne mitte niivõrd õigluses või maksurahus, vaid on märksa fundamentaalsem – kuidas suudame tagada jätkusuutliku riigi ja rahulolevad kodanikud,” sõnastas ta. Seda küsimust on tema hinnangul eriti oluline küsida olukorras, kus demograafilised arengud tingivad selle, et aastaks 2020 väheneb Eestis potentsiaalsete töötegijate arv enam kui 30 000 võrra, kui töö­turul osalemise aktiivsus püsib senisel tasemel. “Pelgalt maksude ümberjagamine, olgu see siis tarbimise ja kapitali või ettevõtja ja töövõtja vahel, ei ole siinkohal lahendus,” leidis Kusmin.

Maksumaksjate liit maksukoormuse tõusu ei toetaks. “Mina soovitaksin siiski kaaluda, kas tõstatatud probleemid oleksid lahendatavad väiksema halduskuluga, st seaduse raames,” kommenteeris maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis Lamboti ettepanekut.

Samuti märkis Lehis, et Lamboti artiklis oleks vaja selgitada lahti ka üks ebatäpsus. Nimelt ei toimu Lehise hinnangul Eestis mingit dividendide maksuvaba maksmist välismaale. “Viidatud ELi direktiivi kohaselt lõpetati Eestis 2009. aastal mitte dividendide maksustamine, vaid topeltmaksustamine. Topeltmaksustamise lõpetamises ei ole küll midagi halba ega Eestile kahjulikku (arvestades ka seda, et 21% kasumist on meie naabritega võrreldes küllalt kõrge maksumäär),” selgitas Lehis

“Samuti on olemas seadused ja kohtupraktika juhuks, kui dividendi makstakse varjatud kujul, näiteks laenutehingute kaudu,” selgitas Lehis.

“Kui uue maksu eesmärk on suurendada ettevõtluse maksukoormust, siis tuleks välja selgitada muudatuse mõju ettevõtlusele ja küsida ettevõtjate arvamust. Kindlasti oleks mõju erinevatele ettevõtetele erinev,” märkis Lehis.

Täpse mõju hindamiseks peaksid ettepanekus Lehise sõnul sisalduma konkreetsed arvutused. “Kaldun arvama, et maksumaksjate liit ei ole nõus toetama maksupoliitikat, millega kaasneks ettevõtluse maksukoormuse tõus,” märkis Lehis.

 

 

Pidev rasva riisumine ohustaks ettevõtlust

Jürgen Ligi, rahandusministerAutori ettepanek on koostatud üsna juhuslike infokildude, mitte Eesti maksunduse defineeritud probleemide põhjal. Tõele ei vasta arvamus, et Eesti on maksust vabastanud mitteresidentide dividendid, mille tõttu kipub kogu konstruktsioon vaidlemiseks õigupoolest kõlbmatuks osutuma.Aga Šveitsis kehtib selline kapitalimaks kohalikul, kantonite tasemel, ta hõlmab nii reserve, osakapitali kui ka akumuleeritud kasumit. Selle kaotamist kaalutakse tõsiselt. Kardan, et tema sünni puhul on tegu referendumite traditsiooni mõjuga – nagu meil, nii ka mujal kipub avalikkuses levima arvamus, et kui maksab ettevõte, eriti pank, siis ei maksa keegi. Kapital on aga tänapäeval väga rahvusvahelise konkurentsi tihe ressurss ja OECD defineerib ettevõtte tulumaksud majandust enim pärssivateks maksudeks. Pigem püüavad riigid avatud majanduses investeeringutele soodustusi konstrueerida.Tõele vastab meie tööjõu maksustamise suhteliselt kõrge tase, ja tööjõumaksud on pärssivuselt järgmine maks, ent lahendus ei peaks olema vihma alt räästa alla kapitali tõrjuma. Eriti meie õhukese kapitalibaasi puhul tähendaks ajaga kogutud rasva pidev riisumine ettevõtlusele suurt ohtu.Küll aga soovitab OECD varamakse, milles meil kõige loomulikum oleks maamaks, ning tarbimismakse, eeskätt käibemaksuerandite kaotamist.

Šveitsi ei saa kopeerida. Peale muu usub autor rahu saabuvat maksukoormuse tõusust. Tegelikult kipub selle ukse avamine olema pöördumatu. Selle asemel tuleks rääkida tööjõumaksude alandamisest peamiselt koormuse mujale, mitte ettevõtte tulule ja kapitalile, vaid majandust vähem pidurdavatele allikatele kandmisega. Šveits oma väga eripärase positsiooniga maailmamajanduses ja maailma rikkaima riigina ei ole Eesti puhul toorelt kopeeritav.