Palgatõusu enam igaühele ei jagu

28. veebruar 2014, 17:20

Kuigi majanduses ei läinud 2013. aasta lõpus mitte kõikse paremini, siis tarbijatel pidu jätkus, ütles SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe. 

Järgneb Ruta Arumäe nädalakommentaar:

Keskmise palga tõus oli neljandas kvartalis jätkuvalt väga kiire, tõustes aastaga 7,6 protsenti.  Samal ajal inflatsioon aeglustus 1,5 protsendi peale ning seega suurenes tarbijate ostujõud 6 protsendi võrra. Seda on märgatavalt rohkem kui veel 2013. aasta alguses olnud 2,8 protsendine palga reaalkasv.

Paraku ütlevad loodus- (või siis majandus-) seadused, et kui tarbijad on üksi pidutsema jäänud, siis pikka pidu ei ole. Toolide ringmängus hakatakse vaikselt toole kokku korjama. Alljärgnevalt veidi lähemalt sellest toolide ringmängust.

On selge, et palgasurve oli 2013. aastal märksa tugevam kui majanduses võimekus lisandväärtust luua, mis viis varasemast enam lahku majanduse nominaalkasvu ja palgakasvu tempod ning tähendas ka tootlikkuse langust. Palgasurve on viinud palgad tõusule pea igas sektoris, küll mõnevõrra erineval määral. Samal ajal majanduskasvu mõttes hästi läks neist vaid käputäiel sektoritel ning aasta lõpuks keskmisena enam majanduskasvu alles ei jäänudki. Ning lisandväärtuse kasvu poolest on sektoriti läinud väga erinevalt. Seetõttu on osades sektorites on asutud seda lahknevust korrigeerima. On märgata pöördvõrdelist seost palgakasvu kiiruse ja hõive kasvu vahel sektoriti. Kus palk kiirelt kasvab, seal kasvab hõive vähem või koguni väheneb. Ning sektorites, kus palk on kasvanud kiiremini, kuid lisandväärtus kahaneb, on alustatud hõive vähendamisega. Eriti kiire palgakasvuga olid just need sektorid, mis olid peamised süüdlased majanduskasvu pidurdamisel – põllumajandus, veondus ja laondus ning ehitus. Kas tuli neile lisandväärtuse kukkumine suure üllatusena (mida on raske uskuda), või on neil mingi plaan, kuidas sellest august kiire palgakasvuga üle saab, seda saab näha juba sel aastal. Tõenäoliselt tuleb siiski palgakasvu korrigeerida. Kõigis neis on aga ka juba hõivet vähendatud. Ning ehituses on juba palgakasv neljandaks kvartaliks kokku kuivanud 3 protsendi peale.

Ka palgakasvu struktuur peegeldab vaikselt toimuvaid muutusi tööturul. Kui keskmisena oli palgakasv neljandas kvartalis endiselt kiire, siis selle laiapõhjalisus on hakanud viimaste kvartalite jooksul murenema. Kõige rohkem töötajaid sai palgatõusust osa eelmise aasta teise kvartali jooksul. Neljandaks kvartaliks puudutas palgatõus vähemaid sektoreid ja inimesi ning palgatõus paljudes sektorites aeglustus. 

Palgakasvu ja tootlikkuse varasemast suurem lahknevus võib edasi viia kahte suunda – kas palgakasvu aeglustumine ja/või väiksem tööhõive või sellele alternatiivina suurem inflatsioon. Inflatsiooni kaudu ei õnnestu ilmselt enam kuigi palju kohandumist läbi viia, kuna välismaailma deflatsioonilised jõud panevad sellele oma kämbla ette. 2014. aasta jaanuari tootjahinnaindeks indikeerib selgelt inflatsiooni edasise aeglustumise suunas. Jaanuaris tootjahinnaindeks esmakordselt langes viimase nelja aasta jooksul, võrreldes eelmise aastaga (-0,2 protsenti), mis on üsna järsk muutus pärast eelmise aasta üle 4 protsendilist tõusu. Ühtlasi osundab see ka palgakasvu tempo aeglustumise suunas.

Niisiis, kui inflatsiooniga kohanemisvõimalused on piiratud, on tõenäolisem kohandumine tööturu kaudu, nii hõive vähendamise kui palgakasvu vähendamise kaudu. Keskmise palga kasv jääb ilmselt suhteliselt tugevaks ka 2014. aastal, muuhulgas jätkuvalt puuduoleva kvalifitseeritud tööjõu tõttu, miinimumpalga 11protsendilise tõusu ning ka riigisektori palgafondi plaanitava tõusu tagajärjel.

Samas hakkab palgatõusu pidurdama majanduse nominaalkasvu pidurdumine 2014. aastal, langenud tootlikkus ning asjaolu, et tuleb liikuda tagasi suureks kärisenud vahest palgatõusu ja majanduse nominaalkasvu vahel, mis on püsinud viimased kolm kvartalit. Kuigi see vahe tõotab püsima jääda ka sel aastal.

Seega võib keskmine palgatõus jääda 2014. aastal 5 protsendi ümbrusse ning rohkem muutusi tuleb hõive kaudu.

Palgakasvu aeglustumine ning hõive vähenemine tähendavad ka tarbimise kasvu nõrgenemist 2014. aastal, mis on teadupärast olnud majanduse peamine kasvuvedur 2013. aastal. Kui ühtki teist vedurit asemele ei tule, ei ole ka suuremat edasiliikumist majanduses tervikuna loota.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. March 2014, 14:38
Otsi:

Ava täpsem otsing