Müüme Eesti loodust närvide rahustajana

Paljud Euroopa turistid puhkavad suvel Rootsi suvituskohtades. Kämpingud ja telkimisalad on pungil täis autokaravane ja telke. Vabu kohti on pea võimatu leida, ehkki seal pole midagi erilist. Metsa all järve ääres istuvad puhketoolides turistid ning loevad raamatuid.

Paljud sellised puhkusepaigad on Eestis palju paremas korras, keskustele lähemal ning odavamad, aga isegi suvel on need ikkagi üsna tühjad. Rootsis tuleb sellistesse paikadesse enamasti sõita tunde või terve päeva.

Eesti on ilus paik. Üks mu tuttav välismaalane ütles, et poleks uneski osanud näha, kui ilus on Eesti. “Teil on ilusad ja heas korras puhkekohad, kaunis loodus, vaikus, valged ööd. Miks te ometi turistidele seda kõike ei näita?” Tema oli kogu aeg arvanud, et siin pole turvaline, kuid Eestis ringi sõites ei tajunud ta kordagi midagi, mis oleks tekitanud kõhedust või kartust. Kui ta oleks seda kõike teadnud, oleks ta tulnud Eestisse juba aastaid tagasi.

Selle mehe töö on suunata ummikusse sattunud firmasid õiget asja tegema ning õpetada ettevõtteid oma ideid müüma. Ta ütles: “Kui sa ise usud enda ettevõtmisse ja see meeldib sulle, siis võid kindel olla, et see meeldib ka teistele.” See mees ütles veel, et oma heade asjade reklaamimiseks peab näitama seda, mida näidata tahad, võimalikult paljudele. Algul võidakse olla kahtlevad, aga kui oled ise vaimustuses, siis satuvad vaimustusse ka teised.

Ainus takistus on idee müümisel see, et paljud isegi meie lähiriikides ei usu, et siin on turvaline keskkond ja ilus loodus, et kämpingud ja turismitalud on heas korras ning samas soodsamad kui päevinäinud matkakeskused Rootsis või Soomes.

Näitame õnnelikke.  Idee müük võiks alata sellest, et president ja ministrid alustavad rahvusvahelisi esinemisi sõnadega: “Eestis on puhas õhk, turvalised maakohad ja kaunis loodus, mis sobivad kõigile rahuotsijaile ja kus saavad terveks ja õnnelikuks kõik Euroopa töönarkomaanid, unetud ja stressi all kannatajad.” Iga reisibrošüüri ja turismireklaami juurde võis kuuluda videofilmid puhkajatest: hollandlasest Janist, prantslasest Pierre’ist ja taanlasest Larsist.