Ansip esitas lahkumisavalduse

Ilves avaldas lootust, et esmas­päeval tulevad parlamendi erakondade esindajad kohale konkreetsete ideedega ning et neil on visioon, kuidas edasi minna ja kellega koostööd teha.

Peaminister Andrus Ansip andis eile presidendile üle oma lahkumisavalduse, mis ühtlasi tähendab ka tema juhitava valitsuse tagasiastumist.

“Valijatele tuleb anda võimalus hääletada kas töötava valitsuse poliitika jätkumise poolt või selle vastu,” ütles Ansip. “Kui mina jätkaksin ametis järgmiste valimisteni, siis selletaolist valikuvõimalust valijatel poleks ja minu meelest oleks see ebaaus,” selgitas ta ja lisas, et just nendest kaalutlustest lähtudes otsustas ta esitada tagasiastumisavalduse aasta enne järgmisi valimisi. “Aeg on anda teatepulk edasi järgmisele peaministrile!”

Seaduse järgi jätkab praegune valitsus tegevust kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni.

Ansip: kõik jääb toimima. Küsimusele, kas praegu Ukrainas toimuva taustal on kõige õigem aeg tagasi astuda, vastas Ansip: “Ma ei arva, et minu ametist lahkumine tooks Eestisse ebastabiilse aja. Kõik toimib edasi ka siis, kui peaminister on esitanud tagasiastumisavalduse.”

President Ilves märkis, et valitsuse vahetumine ei ole erakordne sündmus. Ta kiitis peaministrit Eesti juhtimise eest läbi globaalse finants- ja majanduskriisi ja eduka liitumise eest euroalaga.

Sotsiaalteadlase ja sotsiaal­demokraadi Marju Lauristini sõnul pole kiire valitsuse vahetus probleem. “Praegu on niisugune aeg, et valitsuse vahetus võiks toimuda kiiresti. Kui see on suhteliselt sujuv, siis ma ei näe probleemi,” ütles Lauristin.

Ta ei välista võimalust, et sotsiaaldemokraatlik erakond võiks koalitsiooni pääseda. “Me võtame järgmist valimisperioodi tõsiselt. Kui avaneb varem võimalus näha valitsuse tööd seestpoolt, siis loomulikult,” lausus ta.

Lauristin märkis, et toetab Kallast peaministriks saamisel.

Endine peaminister Mart Laar ütles, et Eesti põhiseaduse  järgi püsib vana valitsus ametis, kuni uus saab paika, mis on väga õige ja hea. “Kindlasti on tähtis mitte segada sisepoliitikat ja välispoliitikat, selleks et saaks vabalt tegutseda, ja mitte lasta ühel või teisel asjal endale nii palju tähelepanu tõmmata, et mingi teine asi meelest ära läheb.”