Soome tööstus kukub masu moodi

11. märts 2014, 00:00

Soome tööstustoodang pole viimasel aastal ühegi kuu jooksul tõusnud, jaanuaris kukkus see mullusega võrreldes 7,5 protsenti ning eksport 9 protsenti. Soome meedia võrdleb olukorda 90ndate masuga, Eesti ettevõtjad näevad selles ohtu meie tootmismahule, kuid ka allhankevõimalust.

Vaatamata sellele, et prognoosid viitasid kasvule, ei kasvanud mullu ei tööstustoodang ega ka tööstuste uued tellimused, tõdes Soome statistikaameti vanemstatistik Kari Rautio ajalehes Helsinki Times. Soome statistikaameti teatel oli Soome tööstustoodang jaanuaris 7,5 protsenti väiksem kui aasta tagasi, väliskaubanduse puudujääk oli 456 miljonit eurot. Aastas pole olnud ühtegi kuud, mil tööstustoodang oleks kasvanud. Vähenemine on kestnud kaks aastat ning Helsinki Timesi hinnangul hakkab olukord Soomes meenutama juba 90ndate alguse masu.

Danske Banki analüütiku Juhana Brotherusi hinnangul on Soome jaanuarikuine statistika erakordselt sünge, tugev euro nõrgendab väljaspool euroala Soome konkurentsivõimet ning euroala majanduse paranemine ei ole suurendanud Soome eksporti prognoositud koguses, vahendas Bloomberg analüütikut. Brotherusi sõnul kasvab üha oht, et Soome selle aasta 1,1protsendist ekspordi kasvu prognoosi tuleb kärpida.

Pika vinnaga mõju. Kodumaise alkoholitootja ­Liviko juhataja Janek Kalvi arvab, et Eesti ettevõtjatele annab Soome kehv seis tunda väikese inertsiga, vahetumalt võib-olla vaid nendele Eesti ettevõtetele, kes on ise Soomes kohal või on seal tootmisse investeerinud. “Livikole on Soome vaid ekspordipartner, me müüme sinna oma kaupa alkoholimonopoli kaudu, sellepärast arvangi, et meieni jõuavad need mõjud teatava inertsiga. Siseturu raskused peegeldavad ju majanduse üldist kehva seisu, varem või hiljem jõuavad need tarbijaturule ning siis saame ilmselt ka ise seda mõju rohkem tunda,” rääkis Kalvi.

Kalvi sõnul pole Liviko müügis väga tõsist jõnksu allapoole toimunud, kuid ta nendib, et pole põhjust arvata, et üldine madalseis Soome majanduses tarbijaturul märkamata jääb. “Ennustatakse, et helgem hetk jõuab kätte alles aastal 2015, eks me oleme siis sellest lähtuvalt ise ka natuke vähem optimistlikud Soome müügi suhtes. Ülearu pabistamiseks põhjust pole, kuid tuleb olla realist ning mitte jääda lootma, et endal õnnestub kuidagi vastuvoolu ujuda. Kuna Eesti ja Soome majandus on omavahel hästi tihedalt seotud, siis annab see langus varem või hiljem tunda kõikidele Soome turul tegutsevatele ettevõtetele,” sõnas ta.

Ühe õnnetus on teise õnn. Täpselt vastupidist tõestab aga metallkonstruktsioonide valmistaja ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg, kes tõdeb, et neil on õnnestunud viimasel ajal just vastuvoolu ujuda ning eksporti Soome kasvatada. “Me teame, et üleüldiselt ei ole Soome majandusel tööstuses just kõige parem aeg ning see mõjutab kindlasti ka Eesti ettevõtteid, kuid ma ei oskagi öelda, kas heas või halvas mõttes. Meid on see mõjutanud hästi, sest oleme suutnud Soomes oma tegevust suurendada,” ütles Rosenberg. Tema arvates võib see pigem anda Eesti ettevõtjatele võimaluse, sest kui Soomes toimub tagasiminek, siis hakkavad nad olukorrast väljumiseks alternatiivseid võimalusi otsima. “See annab Eesti ettevõtetele võimaluse kaasa rääkida, kui soomlased hakkavad näiteks allhanget Eestist otsima,” selgitas ta.

Rosenbergi sõnul on ka osa nende partnereid ja kliente Soomes viimasel ajal ekspordi kasvu nautinud. “Meil pole olnud küll puhtalt orgaaniline kasv, oleme ka uusi tooteid turule toonud,” lisas ta.

Lastele mütse-kindaid ja kombinesoone tootva OÜ Lenne juhataja Urmas Leeman arvab, et turu kukkumine ei anna kellelegi eelist. “Kindlasti on lihtsam tegutseda kasvaval kui kahaneval turul. Meie eksport Soome on üldjoontes paigal seisnud, kuid nüüd viimasel ajal on kahanenud, sest ette on tulnud palju makseraskusi,” ütles Leeman.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. March 2014, 19:45
Otsi:

Ava täpsem otsing