Äripartnerid meenutavad: ta oli Eesti Steve Jobs

Üleeile õhtul lõpetas Peeter Kern oma kontorilaua taga tööpäeva ning asutas end koju minema nagu ikka. Õhtuinimesena jäi ta sageli veel viimasena kauemaks kontorisse. Seekord kohtus ta väljudes veel ka Starmani nõukogu esimehe Gert Tiivasega. Kuna Tiivasel on peagi puhkus tulemas, jutustas ka Kern talle heatujuliselt oma hiljuti ühes lastega ette võetud suusareisist. Niimoodi heatujuliselt läksid Tiivas ja Kern esmaspäeva õhtul teineteisest lahku, igaüks oma koju. See täiesti tavapärane esmaspäeva õhtupoolik jääb Tiivasele nüüd aga igaveseks meelde viimase vestlusega oma kolleegiga, nagu ka hiljutine suusareis jääb viimaseks ühiseks isaga veedetud puhkuseks Kerni viiele lapsele.

Läbirääkimistel parem olla tema poolel. Telefoni otsas peab Tiivas võtma kõigepealt mõne minuti mõtete kogumiseks, sest teade Kerni lahkumisest tuli ootamatult, šokeerivalt. “Ma olen oma 20 tööaasta jooksul näinud päris paljude ettevõtete juhte ja omanikke ning mitte vaid Eestis. Peeter oli rahvusvahelises mõttes täiesti erakordne juht, ma julgen öelda, et ta oli Eesti Steve Jobs. Seda just oma karisma ja energia poolest. Lisaks oli Peeter selline läbirääkija, kellega tahtsid kõik alati samal pool lauda istuda. Ta oli üks parimaid juhte, keda mul oli au kohata,” sõnas ta.

Valdo Kalm: oli terane juba kooliajal. Vana kooli­vend 37. keskkooli päevilt, hilisem konkurent ning praegune Telia Sonera Eesti üksuse juht ­Valdo Kalm kuuleb Kerni lahkumisest ajakirjanikult. Ka tema on hetkeks tummaks löödud, kuid tõdeb kiiresti, et vaatamata sellele, et oli Peetriga konkurent, said nad alati hästi läbi. “Mul pole temaga ühtegi negatiivset mälestust ega meenu ühtegi teravamat vestlust. Ma tunnen teda juba ammu, sest ta oli minu aasta noorem koolivend. Terane oli ta juba kooliajal, käis matemaatika-füüsika eriklassis,” meenutas Kalm.

“Ta võttis kõike väikse huumoriga ning äriliselt oli ta hästi pragmaatiline, temaga oli lihtne asju ajada. Hiljem puutusin ma temaga kokku rohkem ühises liidus (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit – toim), seal oli Peeter erinevatel ­aegadel väga aktiivne erialase keskkonna  kujundamisel,” lausus Kalm.

Ärivaistuga raadiomees. Starmani nõukogu liige Indrek Kuivallik tundis Kerni samuti üle paari­kümne aasta. Toona olid kõik alustavad telekomimehed raadiotehnilise taustaga, nii ka Kern. “Peeter eristus teistest toonastest telekommunikatsiooniteenuse pakkujatest selgelt, kuna tal olid lisaks tehnilistele teadmistele – mille osas mina täielik võhik olin – ka äärmiselt tugev äriline vaist ja mõtlemine. Selline teistsugune, hoopis kaugemale vaatav visioonitunnetus, mis mulle hirmsasti meeldis, ja see meid kokku viiski,” meenutas Kuivallik.

“Ta analüüsis alati pikalt ja põhjalikult kõiki võimalikke tegevuskavasid, nende plusse ja miinuseid. Õhtuinimesena jäi ta tihti viimasena kontorisse nende üle mõtisklema. Selline Peetri põhjalikkus ja analüütilisus oligi vast vundamendiks kiirele ja edukale arengule, mille tulemusena tõusis Starman üheks Eesti edukamaks telekommunikatsioonifirmaks. Peeter oli tugeva tahte­jõuga ja enesekindlalt oma rada käiv inimene, seda ­ootamatum on tema varajane lahkumine,” lausus Kuivallik.

Starmani nõukogu määras eile Starmani juhatuse esimehe kohusetäitjaks senise juhatuse liikme Toomas Tiiveli, kes vastutab ka ettevõtte teenindus- ja müügivaldkonna eest.

Starmani üht omanikku Peeter Kerni kutsuti ka Tähemeheks

Starmani juhti ja ühte omanikku Peeter Kerni kutsuti ajakirjanduses Tähemeheks.

Ettevõtjana hakkas Kern tegutsema tänu teisele Eesti kunagisele kõvale telekomiärimehele Tõnis Paltsule. Kern  töötas Paltsu firmas Teleg, kust aga lahkus, sest direktorid ei soostunud mehele maksma tema soovitud palka. Kern nimelt soovis, et tema töötasu oleks seotud ettevõtte kasumiga.

Hiljem muutusid Paltsu juhitud Tallinna Kaabeltelevisioon ja Kerni juhitud Starman kõige vihasemateks konkurentideks Tallinna kaabelsideturul. Mõlemad mehed tegid aktiivset kuluaaritööd, et oma äripositsiooni tugevdada.

Rajas Mustamäele kaabellevivõrgu. 1990. aastate alguses ajas Kern koos Starmani teise asutaja Indrek Kuivallikuga antennihooldusäri. Telekommunikatsioonäri aitas Kernil ja Kuivallikul käima lükata koostöö Rootsi telekomifirma Telia, kelle toel pandi Mustamäele püsti esimene korralik kaablivõrk. Kümne aasta pärast oli Starmani väärtus üle miljardi krooni.

Tehnikahuvi pärines isalt. Oma isalt tehnikahuvi saanud Peeter Kern õppis Tallinna 37. Keskkooli matemaatika-füüsika süvaõppega klassis. “Hakkasin ise kaheteistkümneselt kodus asju kokku panema,” on ta uhkusega tunnistanud ja öelnud, et tehnika­huvi jooksis sillana läbi põlvkondade. Peetri isal näiteks oli 35 kruvikeerajat.

Kireks olid tsiklid ja sigarid. Lisaks tehnikavaimustusele oli Kerni kireks mootorrattasõit ja sigar pärast head toitu. Ka tsiklivaimustus pärines Kern lapsepõlvest, tema isa sõitis mootorrattaga. Oma esimese tsikli (Iž Planeta Sport) ostmiseks töötas Kern koolivaheajal treialina.

Hein: tal oli alati oma arvamus. Ettevõtja Raivo Hein tundis Kerni lapsest peale, koos töötasid mehed kunagi ­Estoplastis ja olid õpilasmalevas. Hein on ühes varasemas intervjuus Äripäevale Kerni kohta maininud, et tegemist on vahel vastikult pedantse, kuid targa inimesega, kellel on pea kõige kohta oma arvamus. Mitte lihtsalt lajatav sõnajärjestus, vaid argumenteeritud täislauseline vastus.

Sõbralik sell. Vanemuise solist Märt Jakobson teenis koos Kerniga aega Nõukogude armees. “Olime koos Peetriga 1985. aastal neli kuud Novgorodis vene kroonus. Peeter on sõbralik sell, tore sõjaväekaaslane, kellest on head mälestused. Korra trehvasin Peetrit 1993. aastal Tallinna tänavatel. See oli aeg, kui Kern just Starmaniga alustas,” meenutas Jakobson 2007. aastal Äripäevas ilmunud Peeter Kerni persooniloos.

Samas artiklis rääkis Kernist ka tema koolivend, kunagine Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu.

Tasa-sõuan-kaugele-jõuan-tüüp. “Tema tasa-sõuan-kaugele-jõuan-tüüpi juhtimine on viinud suurepärase tulemuseni, mille üle on põhjust uhkust tunda. Oluline on, et kõige selle juures on Peeter jäänud iseendaks ega ole lasknud edul ennast pimestada. Kinnituseks on seegi, et kooliaegsete sõpradega on tal hea side säilinud tänase päevani,” iseloomustas Hiiepuu koolivenda 2007. aasta suvel Äripäevas ilmunud artiklis.

Toona valis Äripäev Kerni nädalapersooniks, sest Kern ja Kuivallik müüsid Starmani enamusosaluse Hollandi erainvestorite konsortsiumile Xalto. 2013. aasta kevadel ostis Xalto osaluse ära East Capital Explorer. Selles tehingus osales ka Kern, kes suurendas oma osalust Starmanis 20,9%-lt 34,3%-le.

East Capital Explorer hindas aasta eest Starmani väärtuseks 107 mln eurot. Tehingu tegemise ajal oli Starman East Capitali portfellis suuruselt teine investeering. Starmani ostust oli huvitatud kokku 30 ettevõtet.

 

 

Peeter Kern

Oli mullu septembris ilmunud Äripäeva Rikaste TOPis 90. kohal, tema vara väärtuseks hindas Äripäev 24,9 miljonit eurot. Kern tegi aastaga Äripäeva Rikaste TOPis suure tõusu. 2012. aastal oli ta 164. kohal 13,2 miljoni euroga.

Starmani suuremad omanikud pärast möödunud kevadel toimunud tehingut olidEast Capital Explorer – 51% ehk 54,75 mln eurotPeeter Kern OÜ Com Holding kaudu – 34,3% ehk 36,7 mln eurotIndrek Kuivallik OÜ Polaris Investi kaudu – 14,7% ehk 17,7 mln eurot.