Tõnu Palm: hinnatundlik soomlane praegu ei investeeri

12. märts 2014, 17:08

Soome majanduse kehv käekäik pakub Eestile positiivse noodina vaid järjekordseid odavama allhanke võimalusi, konkureerimaks põhjanaabrite endi kuluka tööjõuga, ütles Nordea peaökonomist Tõnu Palm.

Järgneb intervjuu Tõnu Palmiga.

Soome ajakirjandus on võrrelnud riigi majanduse praegust olukorda sealse 90ndate aastate masuga. Kas see on objektiivne vaatenurk olukorrale või pigem ajakirjanduslik liialdus?

Kindlasti on need teemad praegu Soomes üleval, sest kõik majanduskasvu tegurid pidurdavad praegu Soome majandust. Samas pole neil ka mingit järsku ärakukkumist, pigem Soome majandus vindub praegu aeglaselt ning teeb kerge kasvu järgmisel aastal. 2015. aasta prognoose pole me alla tõmmanud, prognoosime neile kaheprotsendist kasvu. (Nordea vähendab Soome majanduskasvu prognoosi esialgselt 0,8 protsendilt 0,3le – toim.)

Soome kohta on aga täiesti pretsedenditu, et eratarbimine ja reaalsissetulekud kukuvad teist aastat järjest. Ka tööpuudus kasvab aasta esimesel poolel meie prognoosi järgi neil veidi, 0,2 protsendi võrra, küündides seega 8,4 protsendini.

Kuidas peaksid reageerima olukorrale Soome eksportivad Eesti ettevõtjad? Soome on ju Eestile üks tähtsamaid ekspordipartnereid, paljud Eesti tootjad on ise Soomes ka reaalselt kohal.

Ma arvan, et Eesti ettevõtjate poolt on Soome investeerimise konservatiivsus praegu õigustatud, kuid siin peituvad ka omad võimalused. Peab arvestama sellega, et Soomes hetkel tarbimine ei kasva, sest soomlane on praegu hinnatundlik. Mida madalamad on hinnatase ja -kasv, seda parem meile.

Turismi mõttes on soomlaste huvi Eesti vastu endiselt olemas, kuid soomlane täna kindlasti ei investeeri. On aga valdkondi, kus Eesti ettevõtjad on Soome langusest võitnud, sest soomlased on hakanud mõtlema, kus saaks odavamalt toota. Aga kui Soome turg on keskeltläbi nõrk, siis see mõjutab ikka meid ka. Kui Venemaa olukord kujuneb nüüd veel nõrgemaks, siis see on juba Eesti jaoks pigem suurema negatiivse mõjuga.

Kas see tähendab, et Eesti jaoks peitub Soome kehvas käekäigus uus odava allhanke võimalus?

Jah, osas valdkondades küll ning seda on juba näha ka. Näiteks puidutööstuses või toiduainetööstuses on hinnalõhe täiesti olemas.

Pigem peaks meid tegema murelikuks siis Vene majanduse olukord, sest see mõjutab meid Soome kaudu isegi enam kui Soome enda majandus?

Näiteks keemiatööstuses läheb eksport Soomest ka Venemaale edasi ning kui seal on probleemid, siis see tähendab ka probleeme Soomele ning sealtkaudu meile. Rootsi majandusest jääme me küll ilmselt teisel poolaastal maha, sest seal on kasv kiirem, kuna Rootsi on Venemaa poolt vähem mõjutatud. Meie aga saame, jah, Venemaalt pihta just Soome kaudu. Soomest endast me vaevalt aasta teisel poolel maha jääme. (Nordea prognoosib aasta esimesel poolel Soome 0,3protsendise majanduskasvu kõrval Venemaale 1,5protsendist kasvu, mis on piirkonna madalaimate seas – toim.)

Mõned Eesti ettevõtjad on arvamusel, et Soome majanduse kehva tervise mõju jõuab meieni väikese viivitusega, mõjutades meid kõige rohkem alles siis, kui Soomes on kõige hullem juba möödas. Millal see kõik Eestis tunda andma hakkab?

Kui vaatame ajalooliselt, siis on nii, et kui Soome hakkab Rootsi suhtes viivitusega taastuma, siis ta jääb selles tsüklis juba maha nii Saksamaast, Inglismaast kui Ameerikast. Lisaks peab Soome ka oma eelarvet kohendama, sest inimesed on ju mures oma töökohtade pärast, nad tahavad palgakasvu. Tööhõive langeb, selle tõttu jääbki Soome teistest maha.

Eesti kogeb seda võib-olla nüüd, sest tänavu esimesel poolaastal võivad tulla pessimistlikumad numbrid, kui me prognoosis näitame, kuid ma tahaks loota, et teise poolaasta üldine foon mõjutab Eestit rohkem ning siis hakkab olukord vast juba paremaks minema.

Eesti majandus põrutab siis Soome omast mööda?

Võib-olla tuleb tõesti Eesti pööre isegi kiiremini kui Soome oma, sest nemad peavad oma fiskaalpoliitika poole pealt koomale tõmbama. Valitsus vähendab ilmselt oma osalusi ettevõtetes, et võlataset paigal hoida. Seega, vaevalt me Soome tasemest aasta teisel poolel maha jääme, platseerume Rootsi ja Soome vahel.

Millal me Soome turu poole jälle varasema lootusrikkusega vaadata saame?

Loodame, et aasta teisel poolel saame Soome koha pealt ekspordi osas mõningaid positiivseid märksõnu jagada. See aasta me pigem väga midagi ei looda, ekspordis suurt tõusu ei tule ning investeeringud langevad, ütleksin, et riskid on Eesti numbrites allapoole. Järgmise aasta nii USA kui Suurbritannia numbrid on aga väga head, ka Lõuna-Euroopa majanduslangused on juba ühe-kahe protsendi kandis. Seega, kui Ukraina-Venemaa kriis väga kaugele ei eskaleeru ning mujalt väliskeskkonnast halba signaali ei tule, võib võtta välisturgude suhtes positiivse hoiaku. 

Kuidas on olukord mujal Skandinaavias?

Olukorras, kus Soome majandus on languses ning ka Rootsi import ei kasvanud, on Skandinaavia Eestile tegelikult jätkuvalt stabiilne partnerturg ning keskendumine sinna on mõistlik. Hoolimata tagasihoidlikust nõudlusest kasvas mullu siiski Põhjamaade osakaal Eesti kaubaekspordis, Soome näiteks 1,5 protsenti, kuigi riigis tervikuna kukkusid nii eksport, import kui tarbimine. Norra on muutunud ekspordi osas pisut nõrgemaks, kiiremini kosub pigem Rootsi. Tänu madalamatele intressimääradele ning paranenud ekspordile on hakanud aga juba tõusma ka Hispaania ja Iirimaa, nüüd oleks vaja ka Itaalias reforme läbi viia.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    12. March 2014, 17:08
    Otsi:

    Ava täpsem otsing