Sanktsioonid Venemaale

Sanktsioonide sõda, kus Venemaa vastab lääneriikide sanktsioonidele, hävitaks hetkega kümne aasta saavutused rahanduses ja panganduses, hindavad eksperdid. Bloombergi allikate sõnul võiksid need tähendada rubla devalveerumist lausa kolmandiku võrra.

Reisikeeld ametnikele. Euroopa Liit kaalub meetmeid, mis sarnanevad USA president Barack Obama kavandatuga. Obama on juba andnud käsu külmutada nende isikute vara, kes on seotud Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumisega, samuti kehtestada reisikeeld Venemaa ja Krimmi ametnikele. USA on hoiatanud, et võib rakendada lisameetmeid. Euroopa Liit on kinnitanud, et astub samme selleks, et olukord Venemaal ja Ukrainas stabiliseeruks.

“Poliitikud on öelnud, et igasugused sanktsioonid on kindlasti majanduslikult kahjulikud nendele, kes teevad tööd ja tegelevad äriga. Igasugused majanduslikult kahjulikud otsused on kahjulikud otsused,” lausus Venemaal tegutseva masinaehitusfirma Hekotek juhatuse esimees Heiki Einpaul. “See, et Ukraina ja Venemaa ei ole suutnud probleeme rahulikult ära lahendada, ei meeldi ühelegi ärimehele.”

Eesti majandus saab tagasilöögi. Einpauli sõnul ei ole tema pädevuses anda hinnangut, kas sanktsioonid on õiged või mitte. “Aga igasugused majandustegevust häirivad ja kehvemaks tegevad otsused ei paranda Euroopa majandust. Sellised sundmeetmed teevad asja hullemaks. Meie majanduse käekäik ei hakka kindlasti paranema,” sõnas Einpaul. Ta lisas, et Ukraina ja Venemaa võiksid kokkuleppele jõuda ilma referendumita ja ilma sõjata, nii, et mingeid sanktsioone poleks vaja.

Einpauli sõnul ei ole nende äri selles sektoris, mida Venemaa poliitika kiiresti mõjutaks. “Pikemas perspektiivis see kindlasti mõjutab meid – kursside muutus ja ebakindluse kasv,” lausus Einpaul. “Praegu me ei tunneta, et inimlikult oleks suhtumine muutunud. Küsimus on selles, mis kujul tehakse pühapäevane referendum Krimmis.” Referendumi tulemuses ei ole Einpauli sõnul kahtlust, aga mida oodata edasi, seda ei tea. “Milliseid samme keegi astub ja mismoodi eraldumine võib toimuda. Poliitikud suudavad väga hästi ärimeeste igapäevase tegevuse ja keskkonna ära rikkuda,” märkis ta.

Venemaale juba mitu aastat puitmaju teinud ASi Ritsu juhataja Ants Randmaa sõnul on Venemaa poliitika asjade käigust maas, poliitika oleks pidanud olema õigel ajal kiire ja otsustusvõimeline. “Ma ei ole poliitik, mina olen stabiilse elulaadi poolt. Olen majandusmees ja ajan oma väikest äri. Kui piiri päris kinni ei panda, siis see, mida seal poliitikud teevad, ei puuduta meie äri,” lausus Randmaa.

Sanktsioonid on hiljaks jäänud. Mis puudutab sanktsioone, siis Randmaa sõnul peab Venemaaga midagi tegema küll. “Samas ma leian, et sellega on juba hiljaks jäädud, sest venelased on raha välja viinud,” sõnas ta. “Euroopa Liit oleks pidanud kohe sanktsioonid kehtestama.”

Ta lisas, et need sanktsioonid meie majandust ei mõjuta, kuid muidugi on see sõda. “See on sõda, kui võõras vägi on võõral maal,” märkis Randmaa.

Riigikogu komisjon soovib Venemaale karme sanktsioone

Riigikogu ELi asjade komisjon on seisukohal, et eilne referendum Krimmi ühinemiseks Venemaaga on ebaseaduslik ja Krimmi Ülemnõukogu otsused on vastuolus Ukraina põhiseadusega. Samuti peab komisjon oluliseks, et Euroopa Liit kehtestaks Venemaa suhtes sanktsioonid, mille eesmärk on aidata kaasa Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamisele.“Viimase aja arengud on näidanud, et läbirääkimised Venemaaga tulemusi ei anna ja Venemaa suhtes on vaja rakendada karme sanktsioone. Euroopa Liit peab nüüd näitama oma tugevust ja ühtsust sanktsioonide kehtestamisel, sest muidu pole lootustki, et Venemaa oma tegevust muudaks,” ütles riigikogu ELi asjade komisjoni esimees Arto Aas. “Venemaa peab lõpetama sõjalised tegevused ja viima oma üksused viivitamatult tagasi alalistesse paiknemiskohtadesse,” lisas Aas.Eesti on valmis rakendama lisameetmeid, sealhulgas reisikeelu kehtestamist ja varade külmutamist inimeste suhtes, kes on tekkinud olukorras süüdi. Samuti on Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise ärajätmine üks võimalikest sammudest.Eesti peab oluliseks saata Ukrainasse ELi vaatlusmissioon ja lubada Krimmi OSCE vaatlejad. Samuti on oluline pakkuda Ukrainale abi õigusriigi tugevdamiseks, korruptsiooni vähendamiseks, reformide hoogustamiseks, turumajanduse toimimise kindlustamiseks, kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja Ukraina ELi perspektiivi toetamiseks. Eesti soovib Euroopa Liidu assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingute sõlmimist Ukrainaga nii ruttu kui võimalik.Veebruari lõpus hõivasid Venemaa relvajõud Krimmi strateegilised punktid, nagu parlamendihoone ja lennuväljad. Ukraina sõjaväeosad on Krimmis sisse piiratud ja Venemaa sõjalised jõud on koondunud Ukraina piirialadele. Ukraina esindajad soovisid alustada Venemaaga läbirääkimisi 1997. aastal sõlmitud kahepoolse koostöö- ja partnerluskokkuleppe alusel, kuid Venemaa ei leidnud selleks põhjust.

Venemaa pooldajad hääletasid usinalt, teised hoidsid eemale

Krimmi iseseisvusreferendumil osalevad põhiliselt need valijad, kes on Venemaaga liitumise poolt, vahendas eile ERR “Aktuaalse kaamera” reporteri Astrid Kanneli sõnu.Kannel rääkis ERRi raadiouudistele, et ta on olnud suurema osa päevast Simferopolis, kus olukord on väga rahulik ning inimesed käivad hääletamas.“Mulle tundub, et nende valimiste omapära on see, et need, kes lähevad valima, lähevad ütlema “jah” Venemaale. Need, kes tahaks öelda “ei”, on otsustanud hääletust boikoteerida,” rääkis ajakirjanik. Ta tõi näiteks, et krimmitatarlased on öelnud, et nad boikoteerivad referendumit 90protsendiliselt ja hääletamata jätmine ongi nende vastus.Kannel lisas, et ka Ukraina sõjaväeosad on andnud sõduritele loa hääletada, kuid näiteks Simferopoli sõjaväebaasi ülemuse teatel pole keegi tahtnud seda õigust kasutada.Samas said eile hääletamas käia ka Venemaa passiga inimesed, kes polnud Krimmi elanikud. Hääletada oli võimalik isegi mitu korda.Ukraina ja Venema kaitseministeerium jõudsid eile kokkuleppele lõpetada ajutiselt Ukraina sõjaväebaaside blokeerimise Krimmis, vahendas Reuters.“Me oleme saavutanud relvarahu ning ma arvan, et see kehtib 21. märtsini,” ütles Ukraina kaitseminister Ihor Tenjuhh.ÜRO Julgeolekunõukogu istungil laupäeval oli Venemaa ­ainus, kes oli vastu resolutsioonile, mis oleks kritiseerinud Krimmi eraldumise referendumit. Tavaliselt Julgeolekunõukogus Venemaaga koostööd tegev Hiina jäi hääletamisest kõrvale, vahendas ERR BBCd.

 

EL peab avama ukse Ukrainale

Ken-Marti Vaher, siseministerEuroopa Liit peab näitama Ukraina kriisis otsustavust, kehtestama sanktsioonid Venemaale ning avama ukse Ukrainale. Krimmis toimuv on agressioon ning pühapäevane referendum on läbinisti ebaseaduslik. Küberründed, intensiivistuv luuretegevus ning piirkonda paigutatud Vene relvajõud on ohu märk kogu Euroopale.Euroopa Liit peab järgima USA eeskuju, kehtestama viisakeelud ning külmutama agressiooniga seotud Vene nomenklatuuri finantsvahendid. See on ­Euroopa jaoks raske, ent vajalik samm.

 

Paljud sanktsioonid on sümboolsed, kuid võivad mõjutada investorite käitumist

Mida on Lääne-Euroopa riigid juba ette võtnud, et Venemaale survet avaldadaG8 peatamine. Suuremate lääne majandusriikide, G7 juhid on teada andud, et peatavad ettevalmistused selle aasta G8 tippkohtumiseks Venemaal Sotšis. See samm on suuresti sümboolne, kuid on negatiivne investorite jaoks, kes vaatavad Venemaa suunas.

OECD liitumisläbirääkimiste peatamine. 34-liikmeline Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon on teatanud, et peatab kõnelused Venemaaga, mis on pooleli jäänud juba 2007. aastast. Tegemist on sümboolse sammuga, mis kahjustab Venemaa investeeringuid.

Venemaa ja Euroopa Liidu läbirääkimiste peatamine. Euroopa Liit peatas kõnelused ELi ja Venemaa vahel uue viisarežiimi teemal, mis oleks kergendanud Venemaa kodanike reisimist ELis, samuti kõnelused uue põhilepingu üle Venemaaga, mis hõlmab kõiki suhtlemisküsimusi, mis on tekkinud 2007. aastast. Nende aeglaste läbirääkimiste külmutamisel ei ole suurt mõju, kuid on sümboolne, sest võib takistada ida-lääne kaubandust ja investeerimistehinguid.

On kavasVarade külmutamine ja reisikeeld. USA president Barack Obama on andnud loa külmutada USAs nende üksikisikute ja üksuste, sealhulgas ettevõtete varad, kes on õõnestanud Ukraina demokraatiat ja seadnud ohtu sealse rahu, on halvendanud julgeolekut ning rikkunud suveräänsust ja riiklikku terviklikkust.USA välisministeerium on keelanud reisida USAsse neil, kes vastutavad nende protsesside eest. Kongress näeb ette täiendavat varade külmutamist ja reisikeeldu inimestele, keda peetakse vastutavaks inim­õiguste rikkumises.Euroopa Liidu valitsused ütlesid 6. märtsil, et kui Venemaa alustab läbirääkimisi Ukraina valitsusega lähimate päevade jooksul, siis otsustatakse, milliseid reisimiskeelu ja varade külmutamise täiendavaid meetmeid rakendatakse. USA ametnikud on öelnud, et tuleb alustada varade külmutamisega ja reisikeeld kehtiks kõrgematele Venemaa ametnikele, kes on seotud julgeolekuga, ja parlamendiliikmetele, kes vastutavad otseselt Venemaa sammude eest Krimmis, kuid see ei kehti president Vladimir Putinile. Meetmed, mis sarnanevad kehtestatud USA Magnitski seadusega, on suunatud ametnikele, keda süüdistatakse korruptsioonis ja inimõiguste rikkumises. Need oleks valus punkt suhetele, kuid ei pruugiks tõsiselt kahjustada majandussuhteid.USA ametnikud on arutanud “paindlikke vahendeid”, mida võiks laiendada ka teistele isikutele ja üksustele, kes on kahjustanud Ukraina demokraatiat ja rikkunud riiklikku terviklikkust või omastanud Ukraina vara.Meetmeid võidakse laiendada ka Venemaa ettevõtetele, kes pakuvad tulevikus teenuseid Venemaa valitsusasutustele Krimmis või tahavad omandada Ukraina vara Krimmis.

Täiendavad võimalusedRelvaembargo. Keeld eksportida Euroopa Liidust relvi Venemaale. Kuid Prantsusmaa on öelnud, et kavatseb jätkata lennukikandjate müüki Venemaale. Relvaembargo oleks suhteliselt lihtne samm Euroopa Liidu jaoks, sellel on ilmselt sümboolne tähendus.

Taustakontroll. Lääneriigid võiks avaldada Venemaale survet praeguste eeskirjadega, näiteks käsitleda rahapesu rangemalt. Mõned analüütikud väidavad, et  Venemaa ettevõttevõtete läbipaistmatu iseloom muudab nad seetõttu haavatavaks.

Gaasijuhtmed. EL võib kehtestada rangemad konkurentsieeskirjad,  mis mõjutaks Gazpromi. See võib takistada Venemaa gaasijuhtme rajamist Lõuna-Euroopasse ja torujuhtmete laiendamist Põhja-Euroopas. See kahjustaks Venemaa eksporti ja kärbiks Gazpromi kasumit. Kuid nende torujuhtmetega teenindatakse paljusid Euroopa riike ja laienemise aeglustamist ei taheta.

Iraani stiilis finantssanktsioonid. Külmutatakse Venemaa valuutareservid ja pankade varad ning peatatakse laenude andmine Vene ettevõtetele. See on stsenaarium, mida peetakse ebatõenäoliseks ja halvimaks variandiks.

Kaubanduspiirangud. Enamik analüütikuid on skeptilised, et Euroopa Liit, mis on suur turg Venemaa energia ekspordi jaoks, võib kiiresti ja lihtsalt leida asendaja Venemaale gaasile. Ametlik kaubanduspiirangute tegemine on ebatõenäoline.