Sven Pertens: riigi reaalne investeering jääb alla piiri

Ken Rohelaan 21. märts 2014, 13:31

Riigi reaalne investeering kütuseaktsiisist teehoidu on alati jäänud alla ettenähtud piiri, isegi koos eurorahadega, ütles Lemminkäinen Eesti ASi juht Sven Pertens.

Tema sõnul on otseselt kütuseaktsiisist teehoidu finantseeritud jooksvalt umbes 50% aktsiisi laekumise ulatuses. Kui siduda teehoiu finantseerimine lahti praegu kehtivast 75% kütuseaktsiisi reeglist, tähendaks see reaalselt teehoiuinvesteeringute märkimisväärset vähendamist ja teede sõidetavuse halvenemist.

"Juba praegu on valdav osa Eesti teekatetest ületanud arvestusliku eluea piiri," märkis Pertens.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eilsel valitsuse pressikonverentsil, et on väga pikki aastaid kritiseerinud ja valitsus on olnud hädas täpselt 75%ga kütuseaktsiisist laekuva raha suunamisega teedesse. Ministri sõnul on projektikaupa ehitatavate teede summad vahel väiksemad, vahel suuremad, mistõttu näeb ta selles kohta säästmiseks.

Pertens kinnitas, et vahel kulub projektides vähem ja vahel rohkem, kuid ei mäleta ühtegi aastat, mil teehoidu oleks suunatud 75% või rohkem kütuseaktsiisist.

Lemminkäineni juhi sõnul on Eesti põhimaanteed täna rahuldavas seisus, ka tugiteede sõidetavus on enam-vähem talutav. Kohalike maanteede olukorraga, samuti kohalike omavalitsuste teede olukorraga ei saa kuidagi rahul olla. Pertensi hinnangul on selle olukorra põhjustanud teehoiu aastakümneid kestnud alarahastamine ja Euroopa toetusfondide vahendite käsitlemine teehoiueelarve osana.

Firmajuhi sõnul ei tasu ka unustada, et kütuseaktsiisist laekuvat raha kasutatakse mitte ainult teede ehituseks ja remondiks, vaid ka teede hoolduseks ja maanteeameti ülalpidamiseks.

"Küsimus on, millist põhimõtet soovime järgida: kas majandada jätkusuutlikult ja investeerida Eesti infrastruktuuri püsimisse või elada päev korraga, kulutades raha ennekõike jooksvateks vajadusteks," ütles Pertens. "Mootorikütuste tarbijate ehk autoga liiklejate seisukohalt tekib küsimus, miks peaksid nemad kütuseaktsiisi tasumise kaudu lappima eelarveauke ja teekasutajana leppima auklike teedega."

Kahjuks ei näe Pertens plaanis, et kütuseaktsiisist laekuvat raha sotsiaalsfääri või kuhu iganes mujale ümber jagada, muud tausta, kui vajadust leida koalitsioonilubaduste täitmiseks täiendavaid vahendeid.

"Ei näe ka kuidagi, et infrastruktuuri, antud juhul teede ja tänavate, seisukorra halvenemine võiks Eestile mistahes moel kasulik olla," ütles Pertens. Tema sõnul saab sellist lähenemist võrrelda eraisiku käitumisega paralleele tõmmates SMS-laenu võtmisega, lisades, et tulevikus luuakse palju suuremaid probleeme, kui mõeldakse lühikese perspektiiviga ja lahendatakse praeguse hetke probleeme.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    21. March 2014, 13:31
    Otsi:

    Ava täpsem otsing