Kuidas koostada rahavoogude aruannet?

Rahavoogude aruannet võib koostada otsesel või kaudsel meetodil. Meetodi valiku määrab äritegevuse rahavoogude osa – kui see on koostatud kaudsel meetodil, on ka kogu aruanne koostatud kaudsel meetodil, ja vastupidi.

Kaudne ja otsene meetod. Äritegevuse rahavoogude puhul kajastatakse ettevõtte põhitegevusega seotud rahavoogusid ning see koostatakse tavaliselt kaudsel meetodil.

Kaudse meetodi puhul alustatakse tekkepõhiselt kajastatud ärikasumist või -kahjumist ning asutakse seda korrigeerima: kasumist või kahjumist kõrvaldatakse mitterahaliste kulude ja tulude mõju. Klassikaline näide mitterahalisest kulust on põhivara kulum: selle mõju elimineerimiseks liidetakse see ärikasumile või -kahjumile (kahjumi korral kahjum väheneb).

Kasumist või kahjumist kõrvaldatakse selliste tehingute mõju, mida tuleb kajastada rahavoogude aruande teistes osades. Näiteks võib siin tuua põhivara müügist saadud kasumi või kahjumi, see  on osa müügist laekunud summast, mis kajastatakse rahavoogude aruande investeerimistegevuse osas.

Kasumit või kahjumit korrigeeritakse põhitegevusega seotud nõuete, varude ja kohustuste muutusega.

Korrigeerimise eeldus on, et aruandeaastal laekus eelmise aruandeaasta lõpu seisuga laekumata tulu ning jäi laekumata see osa tulust, mis kajastub bilansis nõudena jne.

Põhivaraga seotud investeeringud. Investeerimistegevuse rahavoogude osas kajastatakse kõiki sissetulekuid ja väljaminekuid, mis on seotud põhivaraga (ostud ja müügid) ning põhitegevuses mitte kasutatava vara investeerimisega (laenude andmine, väärtpaberite soetamine jm). Rahavoogude aruande investeerimistegevuse osa võib koostada ainult otsesel meetodil, st selles osas tuleb näidata kõik investeerimistegevusega seotud raha laekumised ning väljamaksed.

Finantseerimistegevuse rahavoogude osas kajastatakse kõiki sissetulekuid ja väljaminekuid, mis on seotud ettevõtte tegevuse finantseerimisega (laenude saamine ja tagasimaksed, omanike sissemakstud ja neile väljamakstud summad jm). Finantseerimistegevuse rahavoogude osa tuleb samuti alati koostada otsesel meetodil, st näidata ainult toimunud sissetulekuid ja väljamakseid.

Vead aruandes. Sageli arvatakse, et kui raha jääk bilansiga “kokku läheb”, ongi rahavoogude aruanne õige.

Paraku on selline järeldus ennatlik, sagedasemad vead rahavoogude aruandes on just sellised, mis ei muuda rahavoo kokkuvõtet, kuid moonutavalt oluliselt selle struktuuri  ning  raha sissetulekuid ja väljaminekuid ning  selle jaotumist äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse vahel.

Põhilised eksitakse sellega, et näidatakse rahavoogudena tehingud, kus raha tegelikult ei liikunud või näidatakse rahavoog vales aruande osas.

 

Rahavoogude aruanne

Raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte raha sissetulekut ja väljaminekut teatud perioodil.Liigitab rahavood selle järgi, millises tegevusvaldkonnas need tekivad – äritegevuse rahavoogudeks, investeerimistegevuse rahavoogudeks ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.Mõnes mõttes täiendab bilanssi – näitab ettevõtte rahaliste vahendite muutusi.Väga kasulik nendele juhtidele, kes imestavad, et ettevõttel on küll korralik kasum, kuid raha arvete maksmiseks ikkagi napib – näitab, kus ettevõtte raha kinni on.

 

Väikeettevõtte raamatupidamine,2. trükk

Autor: Maire Otsus-Carpenterraamatupood.aripaev.ee

 

Väldi kahte sageli esinevat viga

Näited, kuidas kajastada raha liikumist 2013. aasta rahavoogude aruandes

Materiaalse põhivara soetus tasumata summa näidatud raha väljaminekunaEttevõte soetas 2013. aasta detsembris kontorimööbli komplekti soetusmaksumusega 10 000 eurot. Komplekt võeti arvele materiaalse põhivarana. Detsembris tasuti ettemaksuna 5000 eurot, ülejäänu tasuti 2014. aasta jaanuaris.ära tee!; tee!Äritegevuse rahavood  Kohustuste ja ettemaksete muutus +5; 0Investeerimistegevuse rahavood  Materiaalse põhivara soetamine -10; -5Mõju kokku                               -5; -5

Antud lühiajaline laenraha väljaminek vales rühmasSeisuga 31.12.2012 oli lühiajaliste nõuete ja ettemaksete saldo ettevõtte bilansis 80 000 eurot. Seisuga 31.12.2013 on lühiajaliste nõuete ja ettemaksete saldo 100 000 eurot, sh äripartnerile antud lühiajaline laen 50 000 eurot. Laen anti 2013. aasta augustis, kogu summa kanti üle äripartneri pangaarvele.ära tee!; tee!Äritegevuse rahavood  Nõuete ja ettemaksete muutus -20; +30Investeerimistegevuse rahavood  Antud laenud                               0; -50Mõju kokku                            -20; -20