Logistika. Kuidas jõuda logistikas eduka koostööni?

25. märts 2014, 00:00

Edu saavutamiseks peab logistikafirma olema strateegiline partner, kes mitte ainult ei vea kliendi kaupa, vaid pakub välja lahendusi, kuidas tarneahelat efektiivsemaks muuta.

Seminaril “Kuidas jõuda logistikas eduka koostööni?” jagasid koostöökogemusi Havi ­Logistics OÜ tegevjuht Roger Allas, Rimi Eesti ASi tarneahela­juht Allar Kahju ning Nordnet OÜ juhataja Madis Laansalu ja OÜ LM Keskus juhataja Ain Laansalu.

Rimi Eesti tarneahelajuhi Allar Kahju sõnul on ettevõttes tarneahel Baltimaades ühine. Äriprotsessis on neli osalist: formaadikontseptsioonis kirjeldatakse, millist kauplust tahetakse, edasi läheb see kategooriajuhtimisse, kus vastavale kauplusele kujundatakse vastav sortiment ja kampaaniaplaan, tarneahela ülesandeks on vastavalt sortimendile planeerimine, varustamine, tellimine ja logistika. “See on oluline vahelüli sortimendi­juhtimise ja kaupluse operatsioonide vahel. ­Rimi on võtnud eesmärgiks, et kauplused tehniliste küsimustega ei tegele,” rääkis Kahju.

Kahju rõhutas, et tarneahel algab jaekliendist, kes sooritab kaupluses ostu. Selleks, et ta seda teha saaks, peab olema kauplus teinud tellimuse. Et aga seda teha, on vaheetapiks vajalik infoahela juhtimine, ehk tuleb jagada hankijatega prognoose tulevikutellimuste kohta.

Tarneahelas tegeletaksegi kahe suure küsimusega: informatsiooniahel (tellimused, prognoosid) ja kaupade ja ressursside ahel, mille alla käib ka logistika ning füüsiline kaupade juhtimine ja ressursside (töötunnid, kilomeetrid jms) juhtimine.

Jaotuslogistikas teeb Rimi koostööd Havi Logistics OÜga. “Kui vaatame tarneahela pilti, siis on teatud sisendid, mis annavad meile tööks aluse (kliendiprofiilid, kaupluse profiilid, kampaaniad), nende põhjal on meil vaja ennustada kaupluse iga toote müüki, seejärel panna paika kaupluse ideaalne logistikamudel ehk sisemine kaupade liikumine, mida toetab jaotamine ja mis omakorda jõuab välja logistilisteks lepinguteks ja kokkulepeteks meie hankijatega. Pakume kaupade saadavust riiulis, tarnekindlust, madalaid laopäevi, efektiivsust. See on meie ülesanne tarneahelas,” rääkis Kahju.

Läbipaistvuseta pole edukat koostööd. Kahju ütles, et logistikapartnerite vahel ei tohi olla saladusi. “Räägime, mis on ettevõttele oluline, püüame kasvatada müüki ja kliendirahulolu ning paneme kogu ahela lõppeesmärki saavutama,” ütles ta.

Kuna mõlemal on ühine eesmärk –kliendi rahulolu – töötatakse kui üks meeskond, täiendades üksteist. Rimi vaatab tarne­ahela pilti laiemalt ja Havi kitsamalt, ettevõtetel on erinevad ideed ja mõtted, kuidas kogu ahelat paremaks teha.

Havi Logistics OÜ tegevjuht Roger Allas rääkis, et Rimiga koostöö jooksul on tehtud väga erinevaid projekte. “Kui tarneahela juhtimine tähendab Rimi meeskonna jaoks eelkõige info juhtimist ja meie jaoks kaupade füüsilist liigutamist, siis ei piisa enam pelgalt transpordist, et tegu oleks väga hea logistikaga,” rääkis Allas.

Rimi nõudluse planeerimisest läheb vastutus üle Havi Logisticsile. “Meie korraldame sisend­transpordi, varustamise, käitlemise ja jaotuse. Loomulikult toome tagasi ka kõik, mis kauplustes üle jääb – kile, taara, pakendid, alused – ka tagasi­suunal on meil autod täidetud,” rääkis Allas.

95% läbi lao liikuvatest kaupadest liikleb just in time mudeli alusel – kauplus tellib kauba,  tellimus jõuab hankijani, hankija tarnib selle lattu, kus seda ei ladustata, vaid võetakse vastu, komplekteeritakse ning saadetakse välja.

Planeerimine hädavajalik. Allas rõhutas, et ehkki võiks arvata, et tegu on ainult kauba liigutamisega, ja mis see siis ära ei ole, toimub väga palju planeerimist.

“On lihtne võtta kulbiga ja panna teise kohta, aga kui sellega on seotud 230 inimest, on see palju keerulisem,” selgitas Allas. “Rimi poolt tuleb info ja meie osa on leida aktiivselt lahendused. Oleme võtnud rolli, et tagame ka eduka uute kaupluste avamise,” lisas ta.

Ta lausus, et firmale on vajalik avatud suhtlus ja professionaalne tiim. “Kui infot pole piisavalt, ei saa me edukad olla. See ei saa olla ühesuunaline liiklus, et logistikafirmale öeldakse, kuidas ja mida teha. Oleme strateegiline partner ja mõtleme iga päev sellele, kuidas midagi paremini teha. Kui me seda ei tee, ei suuda me olla edukad.”

Allas rääkis, et ajaga on õpitud ressursse paremini kasutama. “Sõidame 15% vähem kilomeetreid kui alustades. Nii suudame ka sõidukite eluiga pikendada,” selgitas ta.

Paremate lahenduste väljapakkumine tähendab, et ka kauplus on õnnelik. “Meie soovitusi on hakatud märkama,” sõnas Allas. Ta rõhutas, et vägi­kaikavedu ei vii kuhugi, klient on see, kes tellib muusika. “Asjadel on muidugi oma hind, aga kui on vaja, viime ka teletorni masti käsitsi kaubad ära,” lisas ta.

  • Mõlemad pooled võidavad

Logistikapartner, kelle kasutuses on palju informatsiooni, tahab seda kliendiga jagada, mõeldes usinalt sellele, kuidas klient saaks rohkem müüa.

Nordnet OÜ juhataja Madis Laansalu rääkis seminaril, et nagu meeskondlikus laskesuusatamises ei piisa väga hea tulemuse saamiseks, kui kolm meest suusatavad, tuli takus, aga neljas ei jõua lõpunigi, on ka tarneahelas üksteisest sõltuvus väga tähtis. “Kui sõltuvust pole, ei saa rääkida ka koostööst,” lausus Laansalu. “Ei saa olla nii, et üks võidab ja teine mitte, või et üks teeb ja teine mitte. Mõlemad pooled peavad tegema ja mõlemad võidavad,” selgitas ta.

Nordnet alustas tegevust 2004. aastal ja oli esimene sügavkülmale orienteeritud täis­logistilise teenuse pakkuja. Ehkki siis arvati, et jahetoidukaupadel pole piisavat mahtu, tuli kliente aina juurde, investeeriti Lätti, Leetu ja Soome.

Sammud viisid selleni, et kohustusi oli palju. Kui algas masu, tekkisid omanike seas erimeelsused. Kontroll võeti enda kätte, sest vastasel juhul oleks tulnud investeeringud korstnasse kirjutada. “Kui aga selg on vastu seina, tuleb keskenduda efektiivsusele,” rääkis Laansalu. Kuue aasta asemel lõpetas ettevõtte saneerimise kolme aastaga.

Logistika hõlmab enamat kui vaid transport. Iga päev mõeldakse, kuidas klientidele paremaid töövahendeid pakkuda, et nad saaksid efektiivsemalt tööd teha. “Meie käes on palju vahendeid ja informatsiooni, neid tahame ka oma klientidega üha rohkem jagada. Mõtleme kliendi peale, kuidas saaks rohkem müüa.”

Laansalu nentis, et tihti räägitakse ettevõtte logistikast, aga  mõeldakse transporti. “Peame seletama, et logistiline ahel pole ainult transport, vaid algab põllult ja lõpeb tarbija toidulaual. Seal on erinevad etapid ja väga oluline on info ja andmevahetus,” ütles ta.

Logistilises ahelas ei pruugi see tema sõnul väga esile tulla, aga sellega saavutatakse väga palju efektiivsuse tulemustest, infotehnoloogilised lahendused on oluline abimees paljude protsesside juhtimiseks.

Nordnetiga koostööd tegeva OÜ LM Keskus juhataja Ain Laansalu tutvustas, et tema firma on  toidukaupade hulgibaas. “Meil on 100 importijat üle maailma – ettevõtted, kes toovad toiduaineid kolmandatest riikidest. Töötame Eestis 50 erineva tootega ja meil on umbes 40 maale­toojat, kes turustavad jaekaubanduses, aga otsivad väljundit ka Horecasse.”

LM Keskus müüb kaupa umbes 700 Eesti ettevõtjale Horeca sektoris.

Iga marsruudimuudatus kätkeb endas probleeme. Kuna kohti, kuhu peab sõitma, on väga palju, oli see ettevõtte jaoks suur väljakutse.

“Läksime Nordnetti, kuna meie ladu jäi väikeseks. Teiseks soovisime keskenduda põhi­tegevusele, jättes käitlemise professionaalidele. Kolmas põhjus oli, et oli vaja vedada üle Eesti. Andsime kogu oma logistika, kaasa arvatud veod, Nordnetile üle. Kui meil oli 700 tarnepunkti Eestis, siis Nordnetil on 2100 tarnepunkt.”

Laansalu tõi välja rohkem kui 100 kliendiga ettevõtte tegutsemise eripärad. “Kui LM Keskus soovib, et toimuks marsruudi muutus – me hakkaksime käima mõnes kohas mõnel teisel päeval –, siis me ei saa seda muutust niisama teha, vaid peame selle teiste klientidega kokku leppima, mis on päris suur väljakutse,” lausus ta.

Laansalu selgitas näitega check-in’ist. “Kui Rimi ja Havi saavad tellida endale eralennuki ja väljuvad siis, kui ise kokku lepivad, siis meie peame kõik inimesed ühe lennuki peale mahutama: klient peab pileti ostma, check-in’i tegema, kohvri ära andma, turvaväravad läbima ja kui miski sellest ebaõnnestub, jääb ta lennukist maha. See on meie jaoks suur väljakutse,” lausus ta.

 

Taust

  • Rimil ja Havil keerukas logistika

Balti riikides on Rimil üle 200 kaupluse ja üle 10 000 töötaja, tööd tehakse viies jaotuskeskuses, millest kaks on Eestis. 
Havi Logisticsis töötab Baltimaades 800 inimest, Eestis 230. Havil on kaks ladu: Tänassilmas ja Jüris, kontorit jagatakse Rimiga. Firmal on 18 veokit, masinad sõidavad aastas  200 000–250 000 km.

 

Tasub teada

  • Mis takistab koostööd?

1. Usalduse puudumine. Tuleb kindel olla, et partneril on head kavatsused. Muidu ei julgeks ju partneri kätte usaldada miljon eurot maksvat kaupa.

2. Konflikti hirm. Konflikti ei tohi karta. Kumbki osapool ei tohi tunda ennast isiklikult solvatuna, kui on probleem ja sellest räägitakse.

3. Pühendumuse puudumine.

4. Vastastikuse kontrolli puudumine. Partnerid peavad pidevalt kontrollima, kas teine pool annab ikka endast maksimumi.

5. Ükskõiksus teise poole saavutuste suhtes. Parem tulemus saadakse siis, kui tulemuse saavutamisel jagatakse tulu osapoolte vahel ära, mitte kasu ei saa ainult klient või teenuse pakkuja.

Allikad: Ain ja Madis Laansalu

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. March 2014, 19:15
Otsi:

Ava täpsem otsing