Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nukker pilt eestlase finantsvarale

Romet Kreek 25. märts 2014, 13:45

Kui vaadata eestlaste finantsvara, on pilt nukker. Kinnisvara, hoiuste ja pensionifondide kõrval suurt midagi rohkem polegi.

Inimese kohta on eestlastel 83 eurot aktsiates, 1047 eurot pensionifondis, 12 eurot võlakirjades, 250 eurot kindlustusreservis ja 3785 eurot hoiustel ja arvelduskontodel. Kokku on ilma noteerimata aktsiateta eestlastel finantsvarasid 5285 eurot ja kohustusi 5713 eurot. ¾ eestlaste investeeringutest on kinnisvaras – pahatihti selles samas, kus ise elatakse.

Kui vaadata eraiskute investeeringuid kinnisvarasse, siis ei ole meil Läti ja Leeduga palju ühist. Eestlaste investeeringud kinnisvarasse on olnud aastatel 2003-2012 keskmiselt 10,3% kasutatavast tulust aastas. Lätis ja Leedus on see number vaid 5,2%.

Uuringud kinnitavad, et Eesti elanikud peavad investeeringuid kinnisvarasse kindlamaks ja tulusamaks raha paigutamise viisiks võrreldes muude investeeringutega, rääkis täna pressikonverentsil Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.

„Samas näitavad viimased 15 aastat, et vaatamata kinnisvarahindade kiirele tõusule, ei ole kinnisvara tootlus olnud tingimata kõrgem kui alternatiivsetel investeerimisvõimalustel, sh pensionifondidel,“ ütles ta.

Eestlased elavad oma investeeringus. Swedbank Investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul peegeldub see nii makrotasandi näitajates kui ka mitme uuringu tulemustes. „Näiteks eelmise aasta detsembris Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse läbiviidud uuringu kohaselt pidas kinnisvara soetamist tulusaimaks investeeringuks pea pool vastanuist. Samas peitus uuringutulemustes ka teatav vastuolu – enamik inimesi ei teadnud neile kuuluva kinnisvara väärtust või olid pigem arvamusel, et hetkel ei õnnestuks neil oma kinnisvara „hea hinnaga“ realiseerida; pea 90% vastanuist pidas investeerimise all silmas oma kodu soetamist,” selgitas Tamla.

Pikim aegrida Eesti kinnisvarahindade kohta kajastab notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu- ja müügilepingute keskmist hinda alates 1997. aastast. Selle kohaselt on kinnisvarahinnad Eestis viimase 17 aasta jooksul enam kui kahekordistunud – kasvades 115% võrra, mis teeb keskmiseks aastakasvuks ligikaudu 5%. See number ei sisalda kinnisvara üürimisest teenitud võimalikku üüritulu. Arvestades asjaoluga, et pea 90% Eesti inimestest omab kinnisvara vaid enda elamise tarbeks, siis pole võimaliku üüritulu arvestamata jätmine n.ö. „tegelikku pilti“ tõenäoliselt oluliselt moonutav.

Alternatiivsete investeerimisvõimaluste tootlused on samal perioodil olnud järgmised: tähtajaline hoiustamine Eestis tegutsevates pankades on raha väärtust kasvatanud keskmiselt 3,8% aastas, maailma aktsiad on kallinenud keskmiselt 3,3% aastas ning Tallinna börsiindeks keskmiselt 9% aastas.

„Eesti esimene kolmanda samba pensionifond (Swedbanki pensionifond V1) loodi 1999. aastal. Alates loomisest on selle väärtus kasvanud 90% võrra, ehk keskmiselt 4,4% aastas. Kui siia lisada veel kolmanda samba investeeringult tagastatud tulumaks, siis kujuneb aastaseks tootluseks pea 6%. Võrdluseks, kinnisvarahinnad on samal ajavahemikul (1999-2013) kasvanud 60% võrra ehk keskmiselt 3,5% aastas,” lisas Tamla.

Tamla hinnangul on meie kinnisvaralembusel omad ajaloolised põhjused. „Viimase 70 aasta jooksul Eestis aset leidnud erinevate rahareformide ja riigikordade muutumise protsessides säilitas kinnisvara oma väärtust finantsinvesteeringutega võrreldes üldjuhul paremini. See ei ole aga nii olnud viimase pooleteise kümnendi jooksul ega pruugi olla ka tulevikus. Seetõttu tuleks kinnisvarasse investeerimist, näiteks pensionisäästude kogumise eesmärgil, vaadata pigem kui üht võimalust paljude seast ning mitte panna kõiki sääste vaid ühele panusele – kinnisvarakaardile. Isikliku eluaseme kaudu on enamik meist kinnisvarasse niigi investeerinud tõenäoliselt suuremas mahus kui ühtegi teise investeerimisobjekti”, märkis Tamla.

Milline on järgmise 10 aasta parima tootlusega varaklass, seda Tamla ei öelnud. Küll aga on halvimaks varaklassiks 10 aastaks madala riskiga võlakirjad, ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. March 2014, 14:07
Otsi:

Ava täpsem otsing