SEB prognoos peab panema uue valitsuse mõtlema

Selliste uudiste valguses tuleb kriitilise pilguga üle vaadata nii riigi selle aasta eelarve kui ka uue valitsusliidu antud ilusad lubadused. Rahandusministeeriumi septembri alguses esitletud majandusprognoos oli veel lootusrikas, pakkudes selle aasta majanduskasvuks 3,6 protsenti. Suuresti sellise ootuse põhjal on kokku pandud tänavuse riigieelarve tulude pool ning just praegu, kevadel, hakatakse ette valmistama järgmise aasta riigi­eelarvet.

Valmistume ka halvemaks. Arvestades lähenevaid riigikogu valimisi, tahaks rahandusminister Jürgen Ligi kindlasti olla optimist, aga soovitame tal siiski kaaluda ka negatiivseid stsenaariume. Majanduse taastumisest räägitakse juba mitu aastat ja SEB usub, et järgmisel aastal see võib juhtuda, kuid selge on, et kiiret majanduskasvu lähiaastail kusagilt tulemas pole. Seega pole ilma suurte maksu­tõusudeta oodata ka kiiret riigieelarve tulude kasvu, mis võimaldaks leida kusagilt vähemalt 172 miljonit eurot. Just nii suur on teatavasti Reformierakonna ja sotside loodud valitsuskoalitsiooni lubaduste maksumus. ­Lubaduste katteallikate kohta pole vastse valitsusliidu poliitikud siiani suutnud konkreetseid ja ammendavaid vastuseid anda.

Kui võlakoorma all ägisev Soome valitsus leppis teisipäeva õhtul kokku maksutõusudes ja lastetoetuste kärpimises, siis Eesti üritab praegu vastuvoolu ujuda. Muidugi on keskmisel valijal tore saada suuremaid toetusi, ent mõtlev osa valijatest jääb siiski küsima, kust tuleb nende kate? Mille arvel me selle kinni maksame?

Raha ühest kohast teise tõstmine, näiteks teede hooldusest lastetoetuste tõusuks, pole jõukuse juurdetekitamine. Reaalset märgatavat lisatulu aga praeguses majandusolukorras ei paista kusagil. Suuremat abi poleks ilmselt ka riigikogu aseesimehe Laine Randjärve ettepanekust, et inimesed võiksid ise lastetoetustest loobuda.

Probleemid praeguste kohustustega. Kui SEB prognoos peab suures plaanis paika, siis võib palju rõõmsamate värvidega arvestanud valitsusel tekkida probleeme olemasolevategi kohustuste täitmisega, lisalubadustest rääkimata. Arvestada tuleb ka sellega, et täiendava löögi Eesti majandusele võivad anda Venemaa suhtes kehtestatavad sanktsioonid.

Kui 2007. aasta sügisel hakkasid välis­analüütikud rääkima võimalusest, et ­Eesti majanduskasv tuleb miinusmärgiga ehk siis tegemist saab olema majanduslangusega, naersid kohalikud poliitikud ja mitu arvamusliidrit välja nii analüütikud kui ka sõnumitoojaks olnud Äripäeva. Praeguseks oleme näinud väga mustade piltide tegelikkuseks saamist ning ettevaatlikkus tuleviku suhtes on märksa suurem.

Küllap lööb valitsusel pildi selgemaks ka kevadise majandusprognoosi koostamine, mis tõenäoliselt annab signaali, et senised plaanid tuleb põhjalikult üle vaadata. ­Ärge muretsege, mõne valimislubaduse täitmise saab ka edasi lükata, arukas valija annab selle andeks.