Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Palgatormiks valmistuda aitab must stsenaarium

28. märts 2014, 00:00

Äripäeva arvates on kiire tööjõukulude kasv lähiaastatel Eestis paratamatu ja sunnib ettevõtjaid otsima võimalusi, kuidas kasvavate kuludega hakkama saada. Selline veendumus jäi kõlama ka kolmapäeval toimunud Äripäeva ja Palgainfo Agentuuri palgafoorumil peetud ettekannetes.

Palgakulude kasvule anavad hoogu üldine palgatõus avalikus sektoris, tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidu piires ning mõne majandussektori, nt infotehnoloogia ja kommunikatsiooni edu. Kaotajaks jäävad ettevõtjad, kes praegu loodavad, et tööjõukulude kasvutempo aeglustub. Mida teha, et palga­ralliga sammu pidada?

Tööjõukulude kasvu analüüs. Ettevõtjatel tasub oma ettevõtetes analüüsida n-ö musta stsenaariumi ehk kaaluda ja mõelda läbi, mis juhtub, kui tööjõukulud kasvaksid mitukümmend protsenti. Palgafoorumil esinenud Cleveron OÜ juhatuse liige Arno Kütt ütles, et nemad on näiteks välja mõelnud, mis juhtub nende ärimudeliga siis, kui palgakulud peaksid kasvama 50%. Selline tegevus sunnib ette­võtte juhid ja omanikud n-ö raamist välja ning aitab leida võimalusi, kuidas ärimudeli haavatavust vähendada.

Paarikümne aastase tegevusajalooga ­Cleveron on just tööjõukulude kasvu ennetades teinud oma ärimudelis olulisi muutusi, mis on aidanud ettevõttel kiiresti kasvada.

Ettevõte oli 1990. aastate alguses tüüpiline allhankija, mis valmistas mööblit. Cleveroni ja kliendi vahel oli aga alguses mitu lüli: agent, hulgimüüja ja jaemüüja, kes dikteerisid tootjale omad tingimused ehk võtsid kasvuvõimalused.

Ahelast vabanemiseks asutasid ettevõtte omanikud sisustuskaupu müüva veebipoe On24 ehk muutsid ärimudelit ja on vaatamata tööjõukulude tõusule elus. Veebipoe äri hakkas pärssima monopoolne Eesti Post, mis pani ettevõtte valiku ­ette, kas luua ise postifirma või mitte. Eesti Posti kõrvale postiljonide palkamine tundus tööjõukulude kasvu valguses ebamõistlik ja nii tekkiski Eestis praegu laialt tuntud postiautomaatide idee. Lihtne inimtöö asendati robotitega, turule tuldi uue ärimudeliga ja postiljonide palgatõus Cleveroni äri ei seganud.

Ettevõtjad ütlevad sageli, et palgad ei saa kasvada kiiremini kui tootlikkus. See on õige, aga selle väite nõrgaks küljeks on see, et Eestis toimuvat palgakulude kasvu ei saa iga üksik ettevõtja oluliselt mõjutada. Küll aga saab ta muuta või kohendada oma ärimudelit, et palgatõusu trendiga edukalt kaasa minna. Need, kes jäävada ärimudeli korrastamisega hiljaks, peavad ka turult lahkuma.

Teised motivaatorid. Teisena jäi palgafoorumi ettekannetes kõlama loosung, et õnn ei peitu rahas.

Kuigi ettevõtja või ettevõtte juhid ei saa mõjutada üldist palgatõusu, saavad nad astuda oma organisatsioonis samme, et töötajate motivaatorite pingereas kukuks palk võimalikult madalale ja töötajatele makstav tasu tunduks neile endile õiglane. Sellise olukorra saavutamine ei päästa küll organisatsiooni palga­kulude suurendamisest, kuid loob ettevõttele tugeva kindlusmüüri tööjõuturul ettevõtet ründavate konkurentide vastu.

Ideid, kuidas ettevõttes palga osa motivaatorina vähendada, saab kindlasti ka pere- ja töötajasõbraliku firma konkursilt, mille Äripäev sel nädalal taas välja kuulutab. Lisaks võistlemisele ja põnevatele ideedele tõstab see esile pere- ja töötajasõbralikkusse panustavaid firmasid ja muudab need nähtavaks ka võimalikele andekatele töötajatele.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. March 2014, 19:08
Otsi:

Ava täpsem otsing