Sotsiaalmaksu miinimum hoiab inimesi tööturult eemal

31. märts 2014, 00:00

Eesti tööturu olukord on skiso­freeniline: küsid inimeste käest, iseäranis väljaspool Tallinna ja Tartut – põhimure on see, et tööd pole. Küsid tööandjailt – inimesi ei ole.

Hulk tööd jääb tegemata ja raha teenimata suuresti kahel põhjusel: ühtede kvalifikatsioon ei sobi tänapäeva maailma, teised sooviksid ja suudaksid osaliselt panustada, kuid keskkond soodustab nende tööturult eemalpüsimist.

Statistika teeb ärevaks. Eelmise aasta lõpus oli töötuse määr Eestis ligi 9%, mis tähendab 59 000 töötut. Noorte hulgas oli töötuse määr aga lausa 19%. Samal ajal oli ainuüksi töötukassas registreeritud 11 600 vaba ametikohta. Sellise suundumuse jätkudes väheneb potentsiaalsete töötegijate arv juba selle kümnendi lõpuks 30 000 inimese võrra.  Säärases olukorras on ühiskonna esmane kohustus tuua tööturule tagasi need, kes suudaks ja sooviks panustada, kuid mingil põhjusel seda ei tee.

Hollandis töötavad Eurostati andmeil osalise tööajaga pooled töötajaist, Euroopa Liidus iga viies, Eestis aga iga kümnes. Paindlik tööaja kasutus lubaks aga tööturul osaleda nii õppuril, pensionäril, aga ka lapse­vanemal lastekasvatamise ja koduhoidmise täienduseks või vahelduseks.

Mitu majandusharu, näiteks kaubandus, hotelli- ja restorani­majandus, korrashoiuteenused vajavad oma hooajalise iseloomu tõttu sageli suurt hulka osalise ajaga töötajaid. Jaekaubanduses on Eestis kokku ligi 44 000 ametikohta, neist kolmveerand on teenindaja, oskustöölise või lihttöölise ametikohad.

Nõudlus osakoormusega töötajate järele on suur ja inimesi, kellele selline töövorm sobiks, on samuti palju. Ometi on selle rakendamisel pidur. Aastal 2010 jõustunud sotsiaalmaksu seaduse muudatus tegi osalise tööajaga töö­koha loomise ebaproportsionaalselt kalliks – ükskõik kui väikese koormusega töötaja pealt tuleb sotsiaalmaksu tasuda vähemalt 320eurose kuupalga jagu.

Suur tööjõukulu. Eesti suurimas kinnisvarahalduse ja korrashoiuteenuseid pakkuvas ette­võttes oli keskmine palga­kulu täistööaja kohta 498 eurot. Poole kohaga töötaja puhul tuleb aga sotsiaalmaksu määraks 33% asemel 42% ning kogu tööjõukulu 7% suurem. Veerandi kohaga tööaja puhul oleks sotsiaalmaksu määr lausa 85% tema palgast ning tööjõukulu 39% suurem.

Kui sotsiaalmaksu tasumise aluseks olev miinimummäär kaotada või seda vähendada, tooks see tööturule osalejaid juurde. See leevendaks nii tööjõu- kui ka tööpuudust, kuid tooks ka rohkem maksutulu ja vähendaks sotsiaalkulutusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. March 2014, 18:09
Otsi:

Ava täpsem otsing