Tööstus. Aus hinnang ettevõtte tegevusele

Firma ümberkujundamise kohta jagab head nõu Disainikeskus, mille programm nimega ­Disainivedur aitab hätta jäänud ettevõtjal selgusele jõuda, kuhu ja kuidas liikuda ning millise sooviga millisesse disainibüroosse pöörduda.

MTÜ Eesti Disainikeskus ettevõtluse juht ­Pille-Liis Milvere selgitas, et keskus aitab mõtestada, millist disainiteenust võiks ettevõttel vaja minna. Esmast nõu antakse tasuta, aga kui huvi on suurem, pakub keskus nõustamisprogrammi Disainivedur.

Programmis määratakse firmadele kujundusekspert, ettevõttes tehakse disainiaudit ja töötajad saavad koolituse. Firmale antakse tagasisidet  senise disainikasutuse kohta. Koos tegutsetakse kuu aega, analüüsitakse firma tegevust ja tegutsemisviise, tooteid, teenuseid ja struktuuri. Vaadatakse, mis vajab parandamist ja kuidas saavutada samade koostisosadega enamat, arutletakse, kuidas edasi tegutseda.

“Selliselt liikudes saab ettevõtja erapooletu hinnangu oma võimaluste ja vajaduste kohta, ilma et tuleks otsustada suurt investeeringut väheste teadmiste pinnalt,” ütles Milvere. Ta lisas, et kokkuvõttes aitab Disainikeskus ja programm ettevõtjal riske maandada.

Väldi tulemust, mida keegi ei vaja. Disainiveduri disainijuht ja agentuuri Velvet üks asutajatest ­Janno Siimar ütles, et kui firma ei tea oma tegevuses päris täpselt, mida ja kuidas tellida, võidakse jõuda tulemuseni, mida pole kellelgi vaja.

“Disain, nagu iga teine töö, käib ikka tellija materjalist, ja kui materjali pole, on väga raske midagi mõistlikku korda saata,” sõnas ta. Seepärast on Disainivedur hea eelkõige firmadele, kes pole varem disainiga kokku puutunud.

Siimar lisas, et otse disaineri poole pöördudes võib sattuda liiga sügavasse vette, mis ei ole kasulik ei disainerile, kel kulub palju aega kliendiga sarnasele suhtlustasemele jõudmiseks, ega ka ettevõttele. “Loomulikult võib ettevõte alati tulla ka otse disainibüroosse, kuid siis tuleb arvestada õppimisperioodiga – klient peab õppima veidi disaini ja disainer kliendi äri. Selle eest tuleb maksta – rohkem kui Disainiveduris.”

Disainimata jätmine osutub kallimaks. Milvere ütles, et kui enesekindlust ja teadmisi jagub, võib tõesti otse disainibüroosse pöörduda. “Kui disainiteenuse tarbimise kogemus on olemas, on see kõige loogilisem samm,” sõnas ta. Disainikeskuse meeskond on aga alati valmis ette­võtet hindama, sõltumata tegevusalast ja tegutsemisstaažist, rõhutas ta.

Siimar ütles, et hea firma ilma disainita ei tegutse. “Kui mäng on pikk ja väljak suur, on disain möödapääsmatu,” oli ta kindel. Siimar väitis, et pole toodet või tootegruppi, mille puhul kujundus ei oleks tähtis. Ta märkis, et kui firma pole korralikult disainitud, on see kokkuvõttes kulukam kui läbimõeldud disain. “Võiks isegi öelda, et võrreldes mitte-disainiga on disain odav pillerkaar,” lausus Siimar.

Milvere ütles, et disain on kasutusmugavuse, funktsionaalsuse ja esteetika loomine, millest on võita igal ettevõttel, sest need omadused on olulised iga toote ja teenuse puhul. “See pole tähtis mitte ainult kliendile, vaid ka tarnijale ja tootmisprotsessis,” lisas ta.

Toode peab võimaldama efektiivset materjalikasutust, tootmist, transporti ja olema kliendile mugav kasutada.

Kujunduse taga peidus. Siimar märkis, et suur viga on käsitleda disaini kui ainult toote kujundust. Tuleb mõista, et  ükski toode ei ole omaette. “Toote taga on teenus, toote sees on tarneahel ja tootmisprotsessid. Toodet toetab turundus, aga mis kõige tähtsam, toodet toodavad, müüvad ja ostavad inimesed,” selgitas Siimar.

Tema sõnul on kõige suurem ja levinum viga inimeste unustamine. “Kui inimestest ei alustata, siis kõik ülejäänu on lihtsalt rööprähklemine Excelis,” sõnas ta.

Selleks, et disainist kasu lõigata, peab Siimari sõnul armastama suurepäraseks saamise protsessi, mitte ainult soovima suurepärast tulemust. “Sammud ei pea olema suured, need peavad olema mõtestatud,” lisas ta. “Disainiveduri mõte on üritada välja tuua mõni variant, kliendi enda valik on, kas ja millised sammud ta lõpuks ära teeb,” selgitas ta.

Siimar rõhutas, et oluline on mõista, et disain ei ole lihtsalt toote kujundamine. “Ka Disaini­veduris vaatame ju ettevõtet tervikuna,” ütles ta ja lisas, et vahel piisab ettevõtte sisekommunikatsiooni ümberkujundamisest, et suurendada tootlikkust ja kasumlikkust.

Objektiivset hinnangut otsides

Rexest Grupp toodab kodu­majapidamises tekkinud plastikjäätmetest ehitus­materjale. Disainiveduri poole pöördus firma eelmise aasta lõpus, et hinnata ettevõtte tooteid, firma tootearendust ja turundust.

“Soovisime saada sõltumatut hinnangut, millisena me näime ja mille poole võiksime püüelda,” põhjendas sammu ­Rexest Grupi juhatuse liige ­Aarne ­Saareväli.

Avatus tagasiside nimel. Saareväli ütles, et firma on kõva pähkel: tootmistegevuse alguses kogutakse kodudest kilekotte-­jogurtitopse ja lõpuks on valmis aiamööbel, terrassisüsteemid ja müratõkkepaneelid.

Saareväli kirjeldas, et pärast koostöölepingu sõlmimist määras Disainivedur professionaali, kes tutvus Rexesti tootmise põhimõtete, toodete, kliendibaasi ja turundustegevusega.

Ettevõte andis enda kohta nii palju infot, kui suutis, et saada võimalikult objektiivset tagasi­sidet. Seejärel võeti aeg maha ja asuti saadud infot analüüsima.

Saareväli ütles, et lisaks info edastamisele saadi kaks-kolm korda ka laua taga kokku, kuid projektis osalemine ei olnud ajakulu mõttes koormav.

Samuti hindas ta mõõdukaks rahakulu ja leidis, et tegemist on väärt investeeringuga. Otse agentuuriga oleks koostöö tema hinnangul kallim olnud.

Aasta alguses tehti kokku­võte ja järeldused. Nüüd on alustatud ettevõtte tootearenduse ja turunduse muutmisega. “Teame nüüd oma brändi, toodete ja välise kommunikatsiooni kitsaskohti,” oli Saareväli Disainivedurist kogutud teadmistega rahul.

“Hea on see, et saime ausa hinnagu, milliseid suundi peaksime arendama ja mida oma tegevuses ümber hindama,” tõdes ta.

Saareväli nentis, et firma on arengus alles pika tee alguses ja peab Disainiveduris õpitud teadmisi nüüd ära kasutama.

Vaja uut töötajat. Saareväli ütles, et firmale on vaja arendusjuhti, kes koondaks infot, tekitaks diskussioone ja viiks ellu disiainiauditis kirjeldatud ülesandeid. “Siiani on need ülesanded sujuvalt liikunud tootmise, müügi, juhtkonna ja kaootiliselt valitud teenusepakkujate vahel – seega parem hilja kui mitte kunagi!” tõdes ta.

Ta märkis, et firma sai ­Disainivedurist palju teadmisi. “Neid üritame konverteerida reaalsetesse majandustulemustesse – ehk juba sellel aastal,” oli ta positiivne.

 

Disainivedur

Nõustamisprogramm ettevõtjatele, mis annab sissejuhatuse disainikasutusse. Sõltumatu ekspert teeb disainiauditi (disainijuhi kokkuvõtlik kirjeldus ettevõtte senisest disainikasutusest, disaini kasutamise võimalustest ettevõttes laiemalt ja võimalike koostööpartnerite nimekiri, kel on valdkonnas kogemus).Kasulik ettevõttele, kes pole varem palju disainiga kokku puutunud. Keskendub disaini rakendamisele ettevõtte äri parandamiseks. Kestab umbes kuu.

HindDisainivedur maksab ettevõtjale 690 eurot.Suurbritannia uuringud näitavad, et iga disaini investeeritud euro toob käibesse 25 ja kasumisse 4 eurot. Tasuvusaeg ulatub aastast mõne aastani. Tasuvus tekib sellest, et disaini kasutamine võimaldab toota ja tarnida efektiivsemalt, tõsta toote hinda ja laiendada kliendigruppe.

 

Pelgalt värvi- vahetusest ei piisa

Näide Disainivedurisse pöörduvate ettevõtete tegevustest 1. Ettevõtja pöördub disainibüroosse sooviga värskendada logo ja kaasajastada veebi­leht.2. Disainijuht küsib infot, et mõista, mida peaksid logo ja veeb vaatajale või kasutajale ütlema: mis on ettevõtte missioon, mis on olemasolu mõte või sõnum maailmale, millised on ettevõtte väärtused, kes on ettevõtte kliendid, mis tunde peab ettevõtte teenus või toodang kliendile jätma? Väga harva oskab ettevõte kõigile küsimustele vastata.3.  töötubades ja ­aruteludes otsitakse vastuseid.4. lahendusteni  jõudes selgub sageli, et organisatsioon vajab suuri muutusi – olemasolev struktuur ei võimalda pakkuda soovitud kvaliteedis teenust või ärimudel ei võimalda teenust muuta atraktiivsemaks, vaja on luua ettevõttele identiteet ja lugu, et oleks, mille alusel hakata visuaale looma jne.5. Saab hakata tegelema kujunduslike elementidega, mis tuginevad kogu ettevõtte loole ja väärtustele. Eeltöö võib suuremas ettevõttes võtta aega kauem kui aasta.