Iga loos enam ei võida, edu nimel tuleb tööd teha

2009 alguses valitses maailma aktsiaturgudel must masendus. Paanikamüügid olid suure osa investoritest turgudelt eemale peletanud ning paljud neist lubasid iseendale, et ei osta enam kunagi aktsiaid.  Kõige pimedam on ikka vahetult enne päikesetõusu ning täpselt nii oli see ka viis aastat tagasi, kui maailma aktsiaturud saavutasid viimase kümnendi madalaima taseme. Peamiselt tänu keskpankade üliliberaalsele rahapoliitikale on arenenud maailma aktsiaturgudel viimase viie aasta jooksul aktsiahinnad kiiresti tõusnud, mis on mõne areneva riigi poliitilise ebastabiilsuse taustal mõistetavalt pannud riski­kartlikumad investorid muretsema oma positsioonide tulevikuväljavaadete pärast.

Mida teeb vedur? Kuna tunded on aktsiaturgudel liiga suur luksus, siis püüame kainelt hinnata suuremate  aktsiaturgude hetkeolukorda. Maailma aktsiaturgude vedur nimega USA jätkab oma kuuendat järjestikust tõusuaastat, mida on ajaloos varem juhtunud vaid viiel korral. Aastatel 1987 ning 2007 järgnes sellele terav korrektsioon, kuid 1996 veel nelja-aastane buum. Kas me peaksime praegu USA pärast muretsema? Ühelt poolt on USA makromajanduslikud näitajad viimase paari aasta jooksul märgatavalt paranenud, kuid samas leiab sealselt aktsiaturult ka piisavalt ettevõtteid, mille aktsia hind on firma reaalsetest majandustulemustest liiga kaugele ette liikunud. Vähemalt osa kasumit tasuks praegu koju tuua USA tehnoloogiafirmadest. S&P 500 indeks kaupleb ajaloolise keskmise hinnataseme lähedal ning muretsema peaks hakkama siis, kui ettevõtete kasumid ei suuda püstitatud ootusi täita. Kuna USA firmade kasumimarginaalid on tipp­tasemete lähedal ning sellist taset on raske säilitada, vajavad ettevõtted kasuminumbrite säilitamiseks ka korralikku käibe kasvu. Firmade majandustulemuste jätkuva paranemise ootused on  suured, mis kätkeb pettumuste ohtu.

Sarnaselt USAga oli ka Euroopa suurematel aktsiaturgudel 2013. aastal suurepärane tootlus, mis ulatus keskmiselt üle 20%. Saksamaa ja Suur­britannia kauplevad oma ajalooliste tipptasemete lähedal, ent kriisi ajal enim kannatada saanud Prantsusmaal, Hispaanial ja Itaalial on kohalike  rekordite löömiseks vaja tõusta veel vastavalt 49%, 52% ja 131%. USAga võrreldes on analüütikute konsensus Euroopa aktsiate lähituleviku asjus  optimistlikum. Euroopa firmasid toetavad paranevad marginaalid, oodatav euro nõrgenemine, USAga võrreldes kauem aega madalal püsivad intressid ning perifeeriariikides tehtavad reformid. Suurimat aktsiahindade kasvu oodatakse Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa aktsiaturgudelt, samas kui Taanit, Rootsit ja Šveitsi hinnatakse juba veidi kalliks. Euroopa suurimaks ohuks peetakse deflatsiooni. Otsustaval võitlusel selle vastu loodavad Euroopa aktsiaturud üha selgemalt Euroopa Keskpangalt abi senisest veelgi suuremahulisema lisastiimuli näol.

Õudusunenägu. Arenevad turud eesotsas ­Brasiilia ning Türgiga kujunesid möödunud aastal investoritele õudusunenäoks, langedes aastaga ­eurodes pea 30%. Seejuures tuli Brasiilia puhul pool ja Türgi puhul koguni kaks kolmandikku langusest Euroopa investori jaoks sealsete valuutade langusest euro vastu. Kapitali väljavoolu pidurdamiseks on mitmed arenevad riigid asunud intressimäärasid tõstma. Arenevad turud kauplevad fundamentaalselt viimase kümnendi odavaimal tasemel, kuid investorid on endiselt pigem äraootaval seisukohal. Oma mõju on siin kindlasti avaldanud ka Venemaa-Ukraina konflikt, mis on regiooni riskipreemiat tõstnud. ­Venemaa on sel aastal eurodes mõõdetuna kukkunud 15% ning madalatele hindadele vaatamata on keeruline näha, miks välisinvestorid peaksid Krimmi sündmuste taustal idanaabri aktsiaturule naasma.

Säästjad on üle kogu maailma ülimadalate intresside keskkonnas pandud keerulistesse oludesse, kus üha väiksema tootluse teenimiseks tuleb võtta järjest suuremaid riske. Aktsiaturgudel on sellel aastal tõenäoliselt oodata kõikuvuse kasvu. Tekib juurde suuri võitjaid, aga kahjuks ka kaotajaid. Iga loos enam ei võida ning edu saavutamiseks tuleb teha senisest enam kodutööd. Kõige olulisem on valida endale sobiv riskitase, et finantsturgude turbulentsis mitte haiget saada.