Võimuvahetus paneb puhuma uued ärituuled

Äripäeva arvates on võimuvahetusega kaasnev oma ärihuvide eest seismine või nende kaitsmine loomulik ja vajalik, kuid vähese läbipaistvuse tõttu jätab korruptiivse mulje. Ebaselge on näiteks piir, kus lõpeb huvide kaitsmine ja algab mõjuvõimuga kauplemine. Teisisõnu puudub kokkulepe, millised on ettevõtete võrdset kohtlemist tagavad reeglid.

Ärihuvi koalitsioonileppes. Ilmekas näide uutest ärituultest on äsja aset leidnud vangerdus, kus lõhuti Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioon ning lepiti kokku uus Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsusliit. Nii kirjutab tänane Äripäev, kuidas Ragn-Sellsi ärihuvi jõudis värskesse valitsusleppesse. Nimelt kirjutati Rainer Vakra eestvedamisel koalitsioonilepingusse punkt, mis lubab ellu viia rootsi päritolu jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi nõudmise kaotada konkurendist riigifirma Eesti Energia Iru prügipõletustehasele antav tõhusa koostootmise toetus.

Kui plaan läbi läheb, võib selle tulemusel tõusta prügiveohind ja langeda Eesti Energia väärtus 50 miljonit eurot. Ragn-Sells omakorda võidab tõenäoliselt tagasi turuosa, mida kippus riigifirma tõttu kaotama. Seevastu vaid IRLile panustanud ettevõtjad peavad ­uutes võimutingimustes ilmselt nii mõnegi mõru pilli alla neelama. Nii on uuesti laual küsimus, mis saab Juhan Partsi otsusest soetada riigile kiirkorras praamid.

Enamgi. Valitsusvahetused on justkui võimaluste aken, kus oma huve jõuliselt läbi suruda ja sobivaid muudatusi ellu viia. Arvestades lähenevaid valimisi näibki praegu olevat parim aeg oma murede kurtmiseks, sest poliitikud on hea meelega nõus ettevõtjaid ära kuulama. Kohtuma ja vestlema. Mõistma ja lubama. Ning kaasnevalt järgmisteks valimisteks toetust küsima.

Paika pannakse jõujooned, kes on tulevase võimuliiduga ühes paadis ning kes tüürib üksi vastuvoolu.

Avatus on ainus ravim. Muidugi ei tähenda iga ettevõtja toetus erakonnale automaatselt meelepärast seadust või et iga ettevõtjate huve esindav poliitik on kasusaajast äri­mehe palgal. Usume, et on ettevõtjaid, kes toetavad maailmavaadet, ning poliitikuid, kes seisavad riiklike huvide eest. Kuid tihti jääb ebaselgeks, kas huvide kaitsmisel on tagatud seaduslikkus, võrdsus ja eetilisus. Parim rohi selle vastu on läbipaistvus ja avatus.

Need on põhjused, miks vastne justiits­minister Andres Anvelt ei tohi riiulisse tolmu koguma unustada lobiregistri loomise ideed, mis viimati Kristen Michali laual aktiivselt, kuid tulutult elujõudu kogus. Vastupidi, suurpuhastuse käigus tuleb idee värskelt üle vaadata ja käiku lasta. Sarnaselt USAga, kus avalikud on lobisummad, mida ettevõtted kulutavad senatis seaduseelnõu teemal lobitööd tehes. See ei ole imeravim, kuid samm õigele poole.