Tuleohutu puitmaja pole utoopia

Kodumaja AS arendusdirektor Elar Vilt rääkis Äripäeva Ehituse erilehele, et õigesti ehitatud puitaja ei ole sugugi tuleohtlikum kui kivimaja. “Sprinkleriga varustatud puitmajad on isegi ohutumad kui kivimajad. Ei ole teada olukorda, kus sprinkleriga eluruumis oleks inimene hukkunud,” selgitas ta.

Ka Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur ja dotsent Alar Just kinnitab, et puitmajade ehitamine Eestis on paljuski takistatud eelarvamustest. “Arvatakse, et puit mädaneb ja puit põleb. Eks igal materjalil ole omad eelised ja puudused aga tänapäeval osatakse nendega arvestada ning kestvaid ja tuleohutuid puitmaju ehitada,” lisas ta.

Elar Vildi sõnul on Rootsi ühiskonnas puidust korrusmajade ehituses toimunud lausa murrang, ning nende osakaal on lühikese aja jooksul kasvanud ühelt protsendilt 15le. Põhjused, miks puit Skandinaavias ehitusmaterjalina nii populaarne on, peituvad Vildi sõnul selles, et puitmaja on loodussõbralikum ja kui rääkida Kodumaja ASi kontekstis, siis puitmaja ehitus, aga eriti moodulitest ehitamine, teeb majaehituse kiireks. “Keskmise kolmekorruselise elumaja püstitamine platsil võtab umbes kolm päeva, ühenduste ja liidete tegemise peale kulub veel kuu kuni paar,” rääkis Vilt. Alar Just toob välja puidu eeliseid võrreldes teiste materjalidega: “Puit on meie jaoks kohalik materjal, Eesti metsast, kergesti kättesaadav taastuv vara ja üks eelis on kindlasti ka töödeldavus. Kui midagi valesti läheb, saab seda paranda, ümber teha. Näiteks betooni puhul see nii lihtne ei ole,” selgitas ta. Just lisas, et ka dünaamilised vibratsioonid sumbuvad puittalade puhul terastaladest kergemini.

Mõne aja eest välja antud käsiraamatu „Tuleohutud puitmajad 3.versioon“ autor, Rootsi Tehnikauuringute Instituudi juhtivteaduri Birgit Östmani sõnul on puidu kasutamine ehituses viimase paarikümne aasta jooksul Skandinaavias oluliselt tõusnud ning ta usub, et see trend levib ka mujal Euroopas.

Populaarsuse tõusu taga näeb ta nii puidu keskkonna kui inimsõbralikkust aga ka tehnoloogia arengut ning arhitektide ja projekteerijate oskust üha paremini arvestada puidu füüsikaliste omadustega. “Tõhusa järelevalve ja kontrolli puhul projekteerimis- ja ehitusfaasis on tänapäevased puitehitised vägagi tulekindlad,” sõnas Östman.

Eesti Puitmajaliidu turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Margit Loikmaa usub, et ka Eesti hakatakse puitu ehituses kasutama järgmiste aastate jooksul senisest enam. “Uute ehitusmaterjalide turuletulek ehitusbuumi ajal, on Eestis puidust ehitamise osakaalu vastupidiselt Skandinaaviamaadele viimastel kümnenditel vähendanud, kuid see trend on ilmselt peagi muutumas,” rääkis ta. Loikmaa sõnul on Eesti Puitmajaliidu ja Eesti Puitmajaklastri  eesmärk suurendada teadlikkust tänapäevase puitehituse tehnoloogilistest võimalustest, kus erasektori kõrval on väga suur roll ka avalike hoonete tellijatel. Selleks tehakse koostööd muuhulgas ka päästeametiga, et selgitada, kuidas läbi tuleohutuse parema planeerimise on võimalik puitu ehitusmaterjalina laialdasemalt kasutusele võtta.

Alar Justi sõnul ehitatakse tänapäeval Eestis puidust elamuid või kortermaju vähe, veidi rohkem leiab puit kasutust spordihallide ja tööstushoonete konstruktsioonides. Milliseid uusi teadmisi puitmajade tuleohutuse teemal andis meile teie toimetatud raamat “Tuleohutud puitmajad 3. versioon“? Justi sõnul on seal hulgaliselt uut infot. “Meil on uusi arvutusmeetodeid puitkonstruktsioonide jaoks, uusi andmeid olemasolevate arvutusmeetodite jaoks, mis täiendavad Euroopa projekteerimisnorme. Samuti käsitleb raamat seda, kuidas projekteerimisstaadiumis hinnata erinevat liiki majade nagu näiteks kivimaja või puitmaja riske ja teisalt sisaldab raamat infot, mis peaks julgustama puitu senisest enam kasutama, võttes maha asjatuid kartusi. Põhjamaades peetakse seda raamatut väga usaldusväärseks ja normiga võrdseks. Selles raamatus on kaante vahele saanud kogu Põhjamaade julgus puitmajade ehitamisel,“ lisas Just.

Peamised ehitusvead, mis tuleohutuse seisukohast puitmajade püstitamisel tehakse seisnevad selles, et ehitustöö on ebakvaliteetne, kattematerjali ei kinnitata korralikult, aetakse sassi tuletõkkematerjalide järjekord, sõlmedesse jäävad nõrgad kohtad, kust tuli liikuma pääseb. Näiteks toob Just olukorra, kus sein on projekteeritud tulepüsiv, kaitsekihid on olemas aga läbi seina viiakse ventilatsioonitoru tekitades sinna tulekaitseta koht. Just lisas: “Peamine puudus ehitusprojektide tuleohutuse osas on nende pinnapealsus. Sageli ei projekteerita hoone tegelikku tuleohutust vaid püütakse vormiliselt näidata miinimumnõuete täitmist.”

Kas tuleohutu puitmaja on siis olemas? “Tule leviku mõistes on ta täiesti olemas,“ vastas Elar Vilt ja jätkas: “puitmaja tuleohtlikkus ei pruugi olla suurem kui kivimaja tuleohtlikkus. See tähendab, et puitmaja piirete pinnad saab teha tuld mitte levitavaks ning kandvad konstruktsioonid ettenähtud aja jooksul tulepüsivaks.” Samuti on tuleohutu puitmaja puhul oluline omadus see, et tuli ei murraks teistesse tuletõkkesektsioonidesse ning inimeste evakuatsioon toimuks turvaliselt.“

*Puitmajade eksport kasvas mullu 8%Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted. Suurima osatähtsusega toodete ekspordis on sae- ja höövelmaterjal 18,9%, järgnevad puitmööbel ja selle osad 15,5%, puidust ehitusdetailid 14,3% ja puidust kokkupandavad ehitised 13,8%. Tehasemaju eksporditakse Eestist peamiselt Norrasse, Saksamaale ja Rootsi. Kahe viimase aasta võrdluses kasvas puitmajade ekspordimaht 7,9% ehk 187,5 miljonilt eurolt 2012. aastal 202,4 miljoni euroni 2013. aastal. Tehasemajade eksport kasvas enim Rootsi ja Norra turgudel ning vähenes eksport Soome ja Hollandisse.Allikas: Puitmajaliit

Autor: Kadrin Karner, Ave Lepik