Miks jäätmepõletust toetada

Hind ei motiveeri. Jäätmete põletamisele toetuse maksmise vastased ajavad mitu asja sassi. Iru jäätmepõletustehase ja jäätmete taaskasutamise sidumine on kontekstiväline. Jäätmete taaskasutamine algab jäätmete sortimisega tekkekohal. See saab hoo sisse siis, kui sorteerimatajätmine on tunduvalt kallim. Segajäätmete äraandmise hind peaks olema nii kõrge, et tekiks motivatsioon jäätmeid sortida.

Eestis korraldatud jäätmeveokonkursid korraldatakse hinnapõhiselt – veoõiguse saab ettevõte, mis on teinud madalaima hinnapakkumise. Selle tulemusena on jäätmeveo hinnad viimastel aastatel valdavalt langenud ja paljudes piirkondades on need tasemel, mis ei motiveeri jäätmeid sortima.

Teine probleem, miks jäätmete taaskasutus Eestis areneda ei taha, tuleneb pakendiseadusest ja pole samuti kuidagi seotud Iru jäätmepõletus­tehasega. Suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid on pakendijäätmed. Pakendijäätmete kogumist reguleerib pakendiseadus. Seaduses  on sätestatud, et pakendijäätmete taaskasutuse üle peetakse arvestust ja seatakse sihtarve materjalipõhiselt. Sellepärast on pakendijäätmete kogumise eest vastutav nn tootja­vastutusorganisatsioon huvitatud nendest klientidest, kellel tekib ühes kohas suur hulk ühesuguseid pakendijäätmeid.

Sellised kliendid on üld­juhul tööstusest või kaubandusest.  Tootjavastutusorganisatsioon maksab sellistele klientidele heldelt. Näiteks Viimsi vallas ei olnud mitte ükski Eestis tegutsev tootjavastutusorganisatsioon valmis finantseerima pakendite kogumist pakendi­kotiga koduväravast. See­tõttu tuli selline mugav teenus lõpetada.

Eraldi määrad. Eesti Jäätmekäitlejate Liit on korduvalt teinud ettepanekuid kehtestada eraldi taaskasutusmäärad nii kodumajapidamisest kui ka tööstusest kogutud pakendi­jäätmetele. See tooks kaasa märkimisväärse arengu ­kodumajapidamisest kogumisel ning tõenäoliselt oleks peagi üle Eesti võimalik pakendeid kotiga oma koduväravas mugavalt ära anda.