Intress jääb ikka intressiks, panusta mujale

Toimetus soovitab suurema intressi­tulu saamiseks kaaluda võimalust vahetada panka, aga teha seda kindlasti läbimõeldult. Kui aga säästudelt tõepoolest teenida soovitakse, on hoiustamise asemel otstarbekam kasutada teisi investeerimisvõimalusi.

Euroopa Keskpanga statistika järgi oli Eesti kodumajapidamiste kuni aastase tähtajaga hoiuste keskmine intressimäär 0,38%. Pea kümme korda kõrgemat intressi maksavad hoiustajatele näiteks Rumeenia (3,57%) ja Bulgaaria (3,40%) pangad. Seega tasub teatud tingimustel täiesti kaaluda oma hoiuste sinna viimist.

Selle üheks eelduseks on kindlasti nende riikide tihedam külastamine, seda sobib ühitada näiteks kas töösõitude või puhkusega. Tihtipeale peab välisriigis arve avamiseks ise kohale minema. Nii et aega ja kannatust tuleb kindlasti varuda. Kui see aga sobib ja tegu on pikaajalise hoiustamisega, võiks see olla alternatiiv Eesti pankadele. Kuna kõigis ELi riikides on nii ettevõtete kui ka eraisikute hoiused 100 000 euro ulatuses tagatud, siis selle poolest puudub sisuliselt ka risk.

Odav laenuraha ei pane pingutama. Eesti pankade esindajad on välispankades hoiustamise koha pealt skeptilised, selgub artiklist. Sellest kumab läbi enesega rahulolu, mis on ka arusaadav, sest kui siinsed pangad saavad piisavalt odavat laenuraha, pole neil vajadustki hoiustajaid meelitada.

Küllap aitaks välisriikides hoiustamine siinsetele pankadele pisut kohta kätte näidata ja paneks suhtumist muutma. Konkurentsi ja hoiuseintresse suurendaks see ehk pisut.

Raha hoiusel hoidmine on väga passiivne võimalus säästa ja investeerida. Paraku on see Eestis ülimalt levinud. Pole imestada, kui eestlased ei pruugi isegi kuigivõrd kursis olla, kuidas nende hoiustel elu läheb.

Bulgaariasse või Rumeeniasse raha viimise asemel tuleks tulu teenimiseks vahetada hoopis säästmis- ja investeerimisteenust kui sellist. Kõige olulisem on aktiivse(ma) suhtumise kujundamine oma investeeringutesse.

Otstarbekamad võimalused. Raha on võimalik lihtsasti investeerida aktsiatesse või võla­kirjadesse, mis samuti ei eelda igapäevaseid tehinguid. Uute võimalustena saab raha väljalaenamisest teenida hoiu-laenuühistute või laenukeskkondade kaudu, nagu näiteks varem Isepankuri nime kandnu abil. Aktsiatesse panustamise puhul saab järgida kas või Äripäeva Investorite TOPis esindatute kogemust, paigutades raha valdavalt kohaliku börsi dividendiaktsiatesse.

Mõistagi nõuavad needki lahendused ­aktiivsust, ent kindlasti mitte rohkem kui raha välismaale viimine.

Tuletame meelde kolme kuu tagust lugu sellest, et Eesti pangad on ELi pankade hulgas kõige kasumlikumad. Kindlasti mängivad siin rolli ka väikesed hoiuseintressid. Toona soovitasime panga klientidel hoida laen, hoiused ja väärtpaberid eraldi finantsasutustes, mitte ühes kodupangas. Ka hoiuste puhul – juhul kui ikkagi jääda hoiustamise juurde – tasub vähemasti pankade teenuste hinnakirjad aeg-ajalt aktiivsema investori pilguga üle vaadata.