Üks pood 100 inimese kohta

Kaupmeeste liidu teabepäeval leidsid esinejad, et poodide hulka Eesti turul dikteerivad tarbijad. Väikeste poodide asemel eelistatakse suuri. 2010. aastast alates on avatud 7 hüper­marketit, 22 supermarketit ning 45 väikest supermarketit ning samal ajal suletud 209 väikest toidukauplust.

Maxima Eesti kommunikatsioonijuhi ja kaupmeeste liidu juhatuse liikme Erkki Erilaiu sõnul tuleb Eestisse kauplusi juurde ning jaekettide kasumid vähenevad, kui neid üldse on. Tema sõnul on praegu kaupluste laienemine seotud majanduslike arvestustega ja on täpsemini sihitud kui aastaid tagasi, kus toimus kaupluste väga kiire kasv.

Tihenev konkurents jaekaupmeeste vahel tõstab ka töötajate palku, sest kaupmeestel on väga keeruline leida töötajaid. “Kaubanduses on töötajate palgad suurenenud viimasel ajal tunduvalt kiiremini kui mujal ­Eestis,” ütles Erilaid.

Kaupluste laienemise miinuspoolena tõi Erilaid välja, et sellega kaasnevad suured kulud ehitusele ja rendile, mis kajastub ka ostukorvi hinnas. “Palju on räägitud ka sellest, et kaupmehed kiusavad tarnijaid erinevate ­lepingupunktidega, kuid suur­tarnijatel on Eestis võimalik valida, millise jaeketi juurde minnakse hinnaläbirääkimisi pidama,” sõnas Erilaid. Viie suurema jaeketi käes on Erilaiu sõnul 80% turust. Näiteks Soomes on 2 jaeketi käes samuti 80%.

2013. aastal oli jaekaubanduses rekordkäive, 4592,4 miljonit eurot, millest toidukaupade jaemüük oli 2172,8 miljonit eurot.