Apteekide eelnõu turmtule all

Äripäev kirjutas kuu aega tagasi, et riigikogu menetlusse jõudis sotsiaalkomisjoni esitatud radikaalne seaduseelnõu (siis juhtis komisjoni veel ­IRLi liige Margus Tsahkna), mille jõustumisel saavad apteekide suuromanikud (üle 50%) olla vaid proviisorid. Lisaks ei tohi ravimite hulgimüüjail olla osalust apteegis ning ühes hoones tohib korraga tegutseda vaid üks apteek.

Terav kriitika. Kavatsus keelata ühes hoones mitme apteegi pidamine ning proviisorite kohustuslikus korras apteekide omanikeks tegemine on pälvinud teravat kriitikat. Lisaks on puudulik hulgimüüjate tõrjumine apteegiärist.

Õiguskantsler Indrek Teder on riigikogu sotsiaalkomisjonile esitatud arvamuses seisukohal, et eelnõu ei pruugi olla kooskõlas põhiseadusega. “Palun Teil tõsiselt kaaluda, kas eelnõus ettenähtud asukohapiirang (kuni üks apteek igasse hoonesse – toim) ja omandipiirang (apteekide enamusomanikuks saavad eelnõu järgi vaid proviisorid – toim) sellisel kujul sätestada. Nimelt on minu hinnangul asukohapiirang selgelt põhiseadusvastane.

Omandipiirangu puhul on aga üpriski kaheldav, kas sellele seatud eesmärkide saavutamiseks valitud meede on põhiseaduspärane,” pöördus Teder hiljuti sotsiaalkomisjoni juhi ­Heljo Pikhofi poole.

Eelnõu annab Tederi hinnangul alust arvata, et selle jõustumisel võiks tekkida sisuliselt analoogne olukord, mis tekkis apteekide asutamispiirangute kehtestamisel 2006. aastal ning mida riigikohus pidas 2013. aasta otsuses ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise tõttu põhiseadusvastaseks.

Eelnõu ei paranda ravimite kättesaadavust. Ka riigikontroll on eelnõu suhtes kriitiline. Riigikontroll tõi välja, et põhimõte, millega apteegi pidaja saab olla proviisor, ei aita kaasa ravimite piirkondliku kättesaadavuse paranemisele.

Üldapteegi tegevusloa omamise andmine proviisorile vähendab tulevikus apteegiteenuse kättesaadavust, kuna apteekritel puuduvad rahalised võimalused ja majanduslik motivatsioon apteeke omandada, leidis riigikontroll. Samuti puudub riigikontrolli sõnul kavandatud muudatuste toimumise tagamiseks sunnimehhanism, mistõttu ei pruugi toimuda oodatavaid muutusi apteekide omandistruktuuris.

Valitsus soovib eelnõus muudatusi. Riigikontroll märkis veel, et ühes hoones mitme apteegi paiknemise keelamine ei suurenda apteegiteenuse piirkondlikku kättesaadavust teistes piirkondades. Sotsiaalministeerium on riigikogu sotsiaalkomisjonile teatanud, et ka valitsus ei toeta apteegi omandi- ja asutamispiirangut eelnõus esitatud kujul ning teeb ettepaneku vastavate punktide väljajätmiseks eelnõust.

Õiguskantsler Indrek Teder avaldas lisaks eeltoodule muret, et suurtel hulgimüüjatel, nagu Margus Linnamäe Magnum ja rahvusvaheline kontsern Tamro, säilib praeguse seaduseelnõu jõustudes mõjuvõim ravimite jaeturul.

“Arvestades, et eelnõu ei keskendu ravimite hulgimüüjate mõju vähendamisele (nt lubab eelnõu omada apteekides vähemusosalust hulgimüüja tütarettevõtjal) ning ei sätesta mingeid tagatisi selleks, et hulgimüüjad ei saaks jätkata apteekide kontrollimist tarnetingimuste, frantsiisilepingute ja täiendavalt laenutingimuste kaudu, jääksid apteegiketid eelnõu jõustudes alles,” nentis õiguskantsler.

Tema hinnangul säiliksid hulgimüüjal hoolimata enamusosaluse keelamisest piisavad hoovad, et siduda proviisori apteek kindlalt oma tarnekanali külge ning hoida konkurent eemal.