Kooseluseadus muudab ühiselu vabamaks

Erinevalt üsna toorelt sündinud nn 1000euroste arvete deklareerimise seadusest, mille vastuvõtmine vajab veel palju kaalumist, pole kooseluseaduse juures pikka arutelu vaja pidada – äsja riigikogu menetlusse jõudnud kooseluseaduse eelnõu tuleks lihtsalt vastu võtta.

Enamikku ühiskonnast see üldse ei puuduta, ülejäänutele annab juurde kindlust ja vabadust oma elu korraldamisel.

Ei mõjuta abielus olijaid. Esiteks on selge, et kooseluseadus ei mõjuta kuidagi abielus olevaid paare. Nemad on oma valiku juba teinud ning selle ka seadustanud. Samuti ei kohusta see kedagi kooselu registreerima, kui seda ei soovita teha. See ei sunni kedagi ega lisa kohustusi kellelegi, kes neid ei soovi vabatahtlikult kanda võtta.

Nõnda on eelnõu kooskõlas isiku otsustusvabadusega ja valikuvõimaluste suurendamisega ehk siis liberaalse maailmavaatega, mille poolt me oleme.

See seadus austab hinnanguliselt 170 000 vabaabielus või kooselus olevale inimese ­õigust enda üle otsustada, suurendab nende elulist kindlust oleviku ja tuleviku suhtes. Kooselulepingu sõlmimisega kohustuvad kooselulepingu sõlminud pooled (registreeritud elukaaslased) eeskätt teineteist vastastikku toetama ja ülal pidama.

Jutt on ka võimalikust varajagamisest, samuti lastega toimuvast pärast lahkuminekut või ühe poole surma. Tõsi, ka praegu on võimalik oma varalisi suhteid notariaalsete lepingutega paika panna, näiteks jagada ettevõtlusega seotud vara, aga see on märksa keerukam. Samuti on eeskätt just noorematel inimestel kas või näiteks testamenti tihtipeale psühholoogiliselt vastumeelne sõlmida.

Uus seadus lubaks varalisi suhteid märksa lihtsamalt korraldada, kui sama asja saab korda ajada sisuliselt ühe allkirjaga kooselulepingul. Siis jääks hiljem olemata nii mõnigi bürokraatlik takistus, mis võiks näiteks kooselu ühe osapoole surma puhul üles kerkida. Näiteks ei pea tema elukaaslane seejärel läbima bürokraatlikku närve ja aega röövivat kadalippu, tõestamaks, et nad tõepoolest koos elasid. See lisab kindlust tuleviku suhtes, mille kohta me ju keegi täpselt ette ei tea.

Ilmsesti ei muuda selle seaduse jõustumine ka inimeste isiklikku suhtumist vabaabiellu või samasooliste koosellu vähem või rohkem sallivaks. Tegemist on kahtlemata emotsionaalse teemaga, aga suhe sellesse ei sõltu seadustest. Küll aga suurendab see ühiskonna hoolimise taset tervikuna.

Eelnõu rõhk ei ole samasooliste paaride kooselul, ehkki see pilkupüüdev ja kõrvajääv argument on eelnõu vastaste puhul mõistagi hea kasutada. Aga sellises kooselus olevaid paare see mõistagi käsitleb. Nõnda peaks kooseluseadus vähendama ühtlasi juhtumeid, et Eestist lahkub või kaalub siit lahkumist kas või edukaid ettevõtjaid, viidates samasooliste kooselu takistavatele asjaoludele.

40 algatajat. Kooseluseadusse suhtumist ja kandepinda ühiskonnas peegeldab toimetuse hinnangul ka see asjaolu, et eelnõu algatajate hulgas on kolme erakonna, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajaid, kokku 40 riigikogu liiget. Erakondadest on vaid Isamaa ja Res Publica Liit jäigemal ja eitavamal positsioonil. Mingil määral on see kindlasti tingitud mitte IRLi liikmete isiklikest vaadetest, vaid parteilisest distsipliinist ja suhtumisest ning võimalusest eristumisega osa valijate hulgas erakonna toetust kasvatada.