Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Saksa investor on Eestis rahul

24. aprill 2014, 00:00

Saksa-Balti Kaubanduskoja värske küsitluse järgi on Saksa firmad jätkuvalt siinse ärikeskkonna ja oma investeeringutega rahul, kuid Ukraina sündmused jätavad oma varju.

“Võime kiita meie maksupoliitikat ja IT infrastruktuuri, kuid kahjuks need mõlemad asjad, millega Eesti on välismaal kuulus, jäävad välispoliitiliste sündmuste varju,” ütles meditsiiniseadmeid tootva Saksa perefirma Karl Storz Eesti filiaali juht Tõnis Pilvisto. “Välispoliitikast räägitakse praegu rohkem kui sellest soodsast ärikeskkonnast siin.”

Karl Storz on siiski üks Eestis tegutsevatest Saksa ettevõtetest, kes vaikselt laienemist jätkab.

Aasta lõpus loodetakse alustada Tallinna lähistel uue tootmishoone ehitust, mis praegu on viibinud erinevate kooskõlastuste taga. Pilvisto sõnul on firma n-ö kasvutakt käibe poolest umbes 10% aastas. Töökohtade arv siiski päris samas tempos ei kasva, kuna ka tootlikkus kasvab – praegu on firmas palgalisi 153.

Saksa-Balti Kaubanduskoda teeb oma uuringut juba kümnendat korda ning tänavu osales küsitluses kolmest riigist kokku 119 Saksa osalusega ettevõtet, Eestist 34.

Kes on piirkonda investeerinud, on valdavalt rahul – nii nagu mullugi, vastas 94% Eestis tegutsevatest Saksa ettevõtetest, et kui tuleks uuesti otsustada, siis valiksid nad oma investeeringu sihtkoha riigiks ikkagi Eesti. Kõrge hinde annavad ka Lätti ja Leetu investeerinud Saksa firmad.

Samas on küsitlus tehtud tänavu veebruaris, kui EL ei arutanud veel võimalikke sanktsioone Venemaa vastu ja nii ei kajastu see ka ettevõtjate uuringus. “Ärevaid telefonikõnesid olen saanud pigem ajakirjanikelt, mitte ettevõtjatelt,” ütles Saksa-Balti Kaubanduskoja peadirektor ­Maren ­Diale-Schellschmidt.

Vene turg vaid üks argument. Saksamaa Eesti suursaadiku Christian Matthias Schlaga sõnul ei ole Venemaa suure turu lähedus tingimata see põhiargument, miks Eestisse investeerida. See on kindlasti oluline logistikafirmadele või Venemaalt tooret hankivatele firmadele, paljudele on aga olulisem Eesti ärikeskkonna lihtsus ja modernsus. Eesti on sobiv tootmiskoht erinevatele väikesepartiilistele nišitoodetele, mida võib eksportida üle ilma.

Aastatega üles ehitatud usaldus Venemaa suhtes on Ukraina sündmustega tõsiselt kannatanud ja tekitab ebakindlust, möönab 16 aastat ­Eestis tegutsenud Edmund Smolarek, Kuusalu vallas tegutseva firma Balti Spoon asepresident. Firmal on tehas ka Venemaal.

Probleem tööjõu leidmisega. Saksa firmade seas korraldatud küsitlus näitas, et jätkuvalt on Balti riikides tegutsevate ettevõtjate jaoks suurim probleem kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Ettepanek üritada Saksa kuulsat õpipoisi süsteemi ka Balti riikides rakendada pole Eestis tegutsevate Saksa firmade seas erilist huvi tekitanud. Firmad on väikesed ja õpipoisi võtmine on firmale arvestatav kulu.

Pilvisto sõnul eeldaks taoline süsteem riigiga ja kutsekoolidega tihedamat koostööd. Praegu koolitab firma oma töötajad ise või koostöös kontserniga.

Läti siiski üritab Saksa mudeliga proovi teha – 2013. aastal sõlmisid Saksamaa ja Läti kutsealase välja- ja edasiõppe koostööd käsitleva memorandumi. Selle aasta algus alustas Saksa-Balti Kaubanduskojas Riias tööd projektimeeskond – ekspertide toel üritatakse nn duaalset koolitussüsteemi Saksa kapitali osalusega Läti firmades sisse viia.

Tänavuses küsitluses tunduvad Saksa ettevõtjate hinnangud Lätis ja Leedus optimistlikumad kui Eestis. Eriti Leedus on mullusega võrreldes märkimisväärselt paranenud hinnang majanduse olukorrale, milles ilmselt heiastub ka loodetav liitumine euroalaga.

Eestis, kus mullu ükski küsitletud ettevõte majanduse olukorda halvaks ei hinnanud, on tänavu selliseid ettevõtteid 6%, nõrgenenud on ka majanduse väljavaadete hinnangud. Oma ettevõtlusvaldkonnas paremaid aegu ja ekspordi kasvu prognoosivate ettevõtjate protsent on mullusega võrreldes pea poolitunud, 20% piirimaile, kuid valdav enamus usub, et olukorras mingeid erilisi muutusi ei tule.

Pilvisto sõnul jääb arstiriistu tootvas firmas palgatõus samasse suurusjärku elukalliduse tõusuga.

EL on plussiks. Investeeringuteks asukohariiki valides on Saksa investorite jaoks suure tähtsusega ja positiivne tegur kuulumine Euroopa Liitu. Keskmisest parema hinde saavad Eestis ka õiguskaitse, infra­struktuur, poliitiline ja ühiskondlik stabiilsus ning maksusüsteem. Kõige vähem on Saksa investorid rahul oskustööliste kättesaadavuse ja kutseharidussüsteemiga. Ka tööjõukulude ja riigihangete läbipaistvusega pigem ei olda rahul.

Nii Saksamaa suursaadiku Christian Matthias Schlaga kui ka Saksa-Balti Kaubanduskoja peadirektori Maren Diale-Schellschmidti sõnul võiksid Eesti ettevõtted aktiivsemalt ka Saksamaa turu poole vaadata. Saksamaa on Euroopas praegu siiski üks tugevama majandusega riike, kus palgad ja sisenõudlus kasvavad.

 

Küsitlus

59 protsenti Eestis küsitletud Saksa firmadest prognoosib tänavu käibe kasvu, see on väiksem protsent kui Lätis ja Leedus. 36% firmadest ootab investeeringute kasvu.

27 protsenti küsitletutest prognoosib töötajate arvu kasvu, 18% mulluse 9% asemel plaanib töötajate arvu vähendada. Suurimat­ tööjõukulude kasvu prognoosivad Saksa firmad Lätis, keskmiselt 7,9%. Leedus kesk­miselt 7,1%, Eestis 5,8%. ELi kontekstis on Balti riikide kulutase siiski alles alumises kolmandikus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. April 2014, 19:20
Otsi:

Ava täpsem otsing