Nõrgenev eksport võib piirata majanduskasvu

Arumäe sõnul ei saa pikalt jätkuda olukord, kus siseturg panustab majandusse tervikuna rohkem ning ekspordi osakaal väheneb. “See hakkab mõjutama ka eratarbimist ning tõenäoliselt sel aastal me näemegi nõrgemat eratarbimise kasvu. Välisnõudlus on pikalt olnud nõrk ja tõenäoliselt jääb ka tänavu nõrgemaks,” ütles Arumäe.

Kulud kontrolli alla. Arumäe sõnul on eelnevatel aastatel ­oodatud taastumise tulekut, mistõttu ettevõtted ei ole hakanud kulusid vähendama. “Kui on näha, et välisnõudlust ei tule, siis tuleb piir ette. Kulusid tuleb kontrolli all hoida, sest kasumid vähenevad. Kui tootlust pole ja tulud vähenevad, siis tõmmatakse investeeringuid ja palgakasvu kokku ning see hakkab vaikselt majandust piirama,” märkis SEB analüütik.

Arumäe sõnul on jaekaubandus ja tarbimine peamised kasvumootorid ka tänavu. “Küsimus on selles, kas see suudab tasakaalustada ülejäänud majandussektorite langust. Nagu mullu, jätkub tänavugi transiidisektori allakäik ja see tõmbab majanduskasvust maha paar protsenti,” ütles majandusekspert. Tema sõnul on veel sektoreid, mis on mullusega võrreldes kehvemas olukorras, näiteks ehitus ja põllumajandus.

Sisetarbimist toetab palkade tõus. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul ei oleks õige öelda, et sisetarbimine hoiab Eesti majandust vee peal.  Tema sõnul on praegu olukord parem võrreldes viimase buumi- ja kriisiajaga. Sääliku sõnul pole praegu majanduskasv küll kõrge, kuid Eesti on suutnud hoida teatud taset.

Säälik lisas, et siseturg ei oleks võimeline jääma vedavaks jõuks pikas perspektiivis, sest kuskilt peab tulema ressurss. “Praegu on eratarbimine tugev, sest palgad hakkasid tõusma. Palgad hakkasid tõusma sellepärast, et ettevõtted olid teinud oma vajalikud kohandused. Kui praegu globaalne olukord väga palju ei parane, siis see tähendab, et kasvupotentsiaal kaob,” märkis Säälik. Tema sõnul ei saa ettevõtjad lõpmatult palka tõsta, sest mingi rahavoog peab olema taga.

Pilt peaks paranema. Sääliku sõnul on mõneti loogiline, kui sisenõudlus hoiab kasvu üleval nõrgema väliskeskkonna arvel. Tema teatel on ettevõtted kriisi järel palku ja investeeringuid kärpinud, mistõttu peaks majanduspilt küll paranema, aga tempo on oodatust aeglasem.

Sääliku sõnul pole globaalse ekspordi vaatepunktist Eestile väga palju tuge tulnud, kuid ta tunnustab ettevõtjaid, kes on suutnud olukorramuutustele kiirelt reageerida ning näiteks uusi turge leida. “Viimasel ajal maailmaturul oleme suutnud tegelikult oma osakaalu selgelt suurendada,” märkis ministeeriumi esindaja.

 

Soovitused ettevõtjatele

Ruta Arumäe (SEB) – mitmekesistada ekspordiportfelli. Mõni ettevõtja on aastatega sattunud liigsesse sõltuvusse näiteks Venemaast. Pigem tuleks otsida rohkem piirkondi ja tooteid, kus pikaajaline eksport oleks stabiilsem.

Heido Vitsur (LHV) – olla innovaatilisem ning rohkem investeerida tehnoloogiasse, et olla konkurentsivõimelisem rohkem arenenud sektorites.

Tõnu Palm (Nordea) – arengusse investeerimiseks arvestada rohkem omakapitaliga. Investeeringud masinatesse on aidanud tõsta tootlikkust, kuid välisinvestorid toovad välja nõrka turundamist, mis ei lase lisandväärtuse tõstmiseks müüa tooteid hea hinnaga.

Andrus Säälik (rahandus­ministeerium) – olla kasumi kasvatamiseks rohkem loominguline. Samal ajal jälgida erinevaid prognoose, et vajadusel olla valmis ka negatiivsemateks stsenaariumideks

Tõnu Mertsina (Swedbank) – suurendada tootlikkust efektiivsuse tõstmisega, et olla valmis kõikvõimalike kulude suurenemiseks.