Eestlased ehitavad Arktikas elurajooni

03. mai 2014, 08:03

Seve Ehituse AS võitis Rootsis Gallivare linna korraldatud arhitektuurikonkursi “Üks maailmatasemel arktiline linn”.

ASi Seve Ehitus juhatuse liikme Henri Enniste sõnul on Gallivare linn keskmist palka arvesse võttes Rootsi kõige rikkam linn. See on 20 000 elanikuga linn Artikas, mille elanike põhitegevusala on kaevandustööd. Kuna linn kasvab 500 elaniku võrra aastas, valitseb seal pidev elamispindade kriis. Lisaks läheb lammutamisele linnaosa, mille arvelt kaevandus laieneb. "Eraarendusi linnas ei toimu, ehitus on linna käes," rääkis Enniste. Olemasoleva pargi alale planeeringu leidmiseks kuulutati välja konkurss, mis töötaks välja kaasaegse elamurajooni plaani. Gallivare soovib Enniste sõnul olla Rootsi kõige keskkonnasõbralikum ja modernsem linn. Konkursi võitjal oli võimalus ühe hektari suurune ala välja osta. "Naeruväärse hinnaga," selgitas Enniste.

Seve Ehitus osales konkursil, jõudis kolme parima hulka ning valiti seejärel võitjaks, olles kõige parem nii keskkonnakategoorias kui ka arhitektuurikategoorias. Järgmise etapina sõlmitakse 13. mail linnaga leping ning peale detailplabeeringu kinnitamist algab järgmise aasta mais-juunis 15 maja ning ühiskondlike alade ehitus.  Ühtses stiilis välja ehitatavale arendusalale tuleb nii eramaju, kahe korteriga kui ka nelja korteriga korrusmaju.

Enniste sõnul on tegu suure projektiga, mis annab ettevõttele 50 miljoni rootsi krooni suuruse käibe. Seve Ehitus, mis ehitab suures osas Skandinaavias - Rootsis ja Norras - on viimaste aastate jooksul tellimuste täitmisel näinud erinevaid uuenduslikke tehnoloogiisi lahendusi, mille kasutamisvõimalused kõrva taha pandi. Madalenergia ja allergiavaba keskkond on Skandinaavia - Rootsis ja Norras, kus firma tegutseb - majade puhul aina olulsemad näitajad. Kolme viimase aasta jooksul nähtud erinevate lahenduste põhjal pandigi kokku pea täielikult taaskasutatavatest materjalidest ehitatavaid madalenergia majadegaprojekt.

Kuna arktiline vööde seab ehitusele omad piirid, on majade ehitamiseks kasutatavatest materjalidest 85 - 90% maja elutsükli lõppedes taaskasutatavad. See võimaldab majad planeeritud 80 aastase kasutusaja lõppedes keskonnasäästilkult utiliseerida, muutes majade ökoloogilise jalajälje võrreldes konkurentidega väikeseks. "Fassaadilauda ei töödelda tehisvärviga, vaid naturaalse ainega, mis pleegitab laua hõbehalliks, nii et see ei vaja hilisemat värvimist ning maja lammutamisel on võimalik materjal kasvõi ahjus põletada. Samuti ei kasutata tuuletõkkeks kipsplaati, vaid puitplastplaati, mis on taaskasutatav. Lisaks on kasutusel puitkarkass ja puitkiudvill. Ainult torud ja bituumen katusekattematrajlina pole taaskasutavad," rääkis Enniste, kelle sõnul on materjalid võimalikult looduslikud ja lihtsad taaskasutada. Kui kaevandus peaks veelgi nihkuma, on moodulmaju võimalik ka lahti võtta ja teise kohta viia. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. May 2014, 08:26
Otsi:

Ava täpsem otsing