Rentijad hädas hoolduse tagamisega

Vennad Ehituse tegevdirektori Agu Mutli sõnul on laia tegevushaardega ettevõttel väikesed tööriistad endal olemas, ülejäänud masinate puhul kaalutakse, kas otstarbekam on osta või rentida. "Kui on vaja mingit betoonipurustajat kuu aega järjest kasutada, siis me muidugi ostame selle ja saame kaks-kolm korda odavamalt hakkama kui rentides. Aga suuri ja raskeid masinaid pole mõtet osta. Näiteks tõstukit me pole ostnud ühtegi," ütles Mutli. 

Tema sõnul loevad ehitustehnika rentija valimisel pikaajalised head suhted. "Kui pikemaks ajaks renditakse, siis küsitakse hinnapakkumist ja valitakse selle järgi. Aga paariks päevaks rentimisel loeb mugavus, valitakse see, kellega on paremad suhted ja kes on lähedal, kelle number on käepärast," selgitas ta. Kas rentija on väike või suur ettevõte, rolli ei mängi, hinnatakse stabiilsust. "Näiteks need, kes on nime vahetanud või liitunud mõne teise suurema ettevõttega või siis turul päris uued, kujutan ette, et neil võib olla üsna keeruline, sest käiakse sissekulunud rada ega kujutata ette, kuidas peab projektijuhi poole pöörduma, et see jutule võtaks. Käiakse väljakujunenud kohtades, kus alati käidud," selgitas Mutli. Ent kui uus tulija pakub pikemaks ajaks head hinda ja tekib usalduslik kliendisuhe, siis on ka edaspidine koostöö võimalik ja lihtsam jalad alla saada.

Mutli näeb alustavate ettevõtete jaoks nišši paindlikkuses. Ta toob näite, et kui tegu on suurema objektiga, saab oma rendipunkti rajada otse selle kõrvale, mis on ehitajale kõige mugavam variant. Kuuldatavasti toimiti nii ERMi ehituse puhul Tartus. "Ehkki Tartu pole pealinn, on ka seal ühest linna otsast teise sõitmine üsna aeganõudev, nii võimaldab see ressurssi kokku hoida ja on turule tulijale hea võimalus, kui suudetakse nii mobiilne olla," selgitas Mutli.  

TREV-2 Grupi tehnikaosakonna juhi Toomas Pilleri sõnul valitakse neil lihtsamad masinad hinna järgi. "Võtame sealt, kellega paremini kaubale saame." Spetsiifilisemate masinate puhul vaadatakse, et rentija oleks valmis pakkuma paindlikke lahendusi. "Ehitushooaeg on lühike ja pingeline ja rendile andja peaks suutma lahendada tekkivaid probleeme. Kõik rendifirmad ei suuda parandada näiteks tekkida võivaid rikkeid," tõi ta näite. Kui aga on kaks samadel tingimustel pakkumist, tehakse viimane valik hinna järgi.

Rentija hooldusvõimekus sõltub Pilleri hinnangul sellest, kas remondiosakond on ettevõttel endal olemas või ostetakse seda teenusena sisse. Lisaks sellest, kuidas töö organiseerimine ettevõttes on korraldatud. Tema sõnul on Tallinna ümbruses olukord parem, ent mida kaugemale linnast sõita, seda keerulisemaks see muutub. "Kui midagi katki läheb, siis Põlvas näiteks võib seisak olla üks-kaks päeva. Enamasti ei ole suudetud üle terve Eesti hooldusvõrku välja ehitada," selgitas ta.

Ehkki väiksematel tegijatel võib olla hooldust keerukam korraldada, sest väikefirmal ei pruugi rohkem masinaid ollagi kui ainult üks, mis katki läks, ei saa sellist reeglipärasust siiski välja tuua. "Kõik oleneb konkreetsest ettevõttest. On ettevõtteid, kes suudavad probleemid operatiivselt lahendada, ja on selliseid, kes ei suuda. On väga tublisid väiksmaid firmasid ja on suuri brände, kes ei suuda kvaliteetset hooldust pakkuda," tõi ta näite. Kuna kolleegide-konkurentidega suheldakse, võimaldab see enne teenuspakkuja valimist uurida teiste kogemuse kohta.

Paljud müüjad pakuvad renditeenust. Pilleri sõnul on läinud moodi, et müüjad on nõus pakkuma ka renditeenust. Näiteks talvine hooldeleping Raplas tehti lausa viieks aastaks. "Ja see tehnika on üsna kallis. Müügifirmad lühiajalist renti ei taha, aga alates hooajast ja pikemast ajast on võimalik juba kokku leppida," selgitas Piller.

Piller lisas, et turg on arenenud. "Valik on suurem. Kui varem oli võimalik rentida ainult lihtsaid rulle, siis nüüd on võimalik rendiks võtta ka kallimaid ja spetsiifilisemaid masinaid. Näiteks saab rentida isegi asfaldilaotajat. Neid pole palju ja neile pole ka palju tööd, aga ilma nendeta ei saa kvaliteetselt tööd ära teha. Võimalus masinat rentida lubab ettevõttel oma masinapargi tippu teistmoodi katta," selgitas Piller. Kui planeerida ja õigel ajal lepingud sõlmida, ei pea ka seda olukorda kartma, et rentimise ajaks kõik masinad kinni oleksid, lisas ta.

Riskide maandamiseks tööl vähem juhte. Multivara Transpordi juhatuse liikme Arno Tali sõnul on nende hinnad olnud alati keskmisest kõrgemad. Et riske maandada, on ettevõte vähendanud juhtide arvu ja pakub rohkem masinaid rendiks ilma operaatorita.

Arno Tali sõnul sõltub olukord ehituses eurorahast. "Ei saa öelda, et sel aastal oleks väga palju töid, aga viimastel kuudel midagi siiski toimub," sõnas Tali. "Ehkki suuri projekte pole, ainult trammiteede ehitus." Ta lisas, et enne seda oli seis nagu viimased viis aastat ehk vaikne. "Järgmisel aastal, kui euroraha lahti läheb, selgub, millised objektid töösse lähevad," lisas ta. "Arvan, et sel aastal jääb nõudlus rahulikuks, aga järgmisel aastal ei jätku tööjõudu ega tehnikat."

Kui Multivaras oli kunagi tööl 60-70 juhti, siis nüüd on neid alles 25-30. Suund on võetud sellele, et tehnikat renditakse kliendile välja ilma operaatorita. "Kui talvel on rahulikum ja töid ei toimu nii palju, aitab see riske maandada," selgitas Tali. Kuna suuremad rendifirmad, nagu  Cramo ja Ramirent, juba teevad seda, on ka Multivara liikunud samas suunas. Ka välismaal on see rendifirmade puhul tavaline praktika.

Multivara juhi sõnul on konkurents ehitustehnika turul tihe. "Pakkujaid on palju. Siiski oleme kriisis ellu jäänud ja võtame asju rahulikult. Kuna võib olla, et täna on nõudlus, aga  homme pole, ei torma me ummisjalu uut tehnikat ostma. Kasutame selleks pankade abi ja kui oled viis aastat seotud, peab otsuseid tõsiselt kaaluma," selgitas Tali.

Tema sõnul ollakse tehnika suhtes paindlikud ning vaadatakse, kust mida on võimalik soetada. "Kas on mõnel tarnijal midagi seisma jäänud või leiab Euroopast midagi soodsamat," selgitas ta. Kõik ostetav ei pea olema ka uus, hangitud on ka kasutatud masinaid. "Buumi ajal muretseti palju uut tehnikat, mis hiljem võileivahinna eest Eestist välja müüdi. Enam ei minda esindusse ega osteta ükskõik mis hinnaga uut masinat," kirjeldas Tali. Tema sõnul on asju, mis on juba kümme aastat töötanud ja ikka veel töökorras. "Väga oluline on, kuidas mehed tehnikat kasutavad, hooldavad  ja hoiavad," rõhutas ta.

Ehitussektoris tehnika kiiret vananemist kartma ei pea. "Uutel roomikutel ja buldooseritel on küll näiteks laserid peal, mis on uuenduslik, aga muidu on kaevamine ikka kaevamine," selgitas Tali.

Kuna inimesed ei suuda tema sõnul kuigi kaua ühe tööandja juures püsida, tegutsetakse tagasihoidlikult. "Kui on parem pakkumine, lahkutakse. Palju töötajaid on ka Soomes. Me ei saa asju seetõttu väga uljalt võtta. Samas kui vaatame noori uusi tegijaid, siis nad on hakkamist täis, aga nad pole ka kõrvetada saanud veel," selgitas Tali.

Tema sõnul on ettevõte läbi aegade olnud keskmisest kallima hinnakirjaga. "Eks oleneb palju sellest, kas maksud on makstud, mis ehitussektoris palju mõjutab," rääkis Tali. Klienti sageli ei huvita kvaliteet, vaid hind, kurtis ta. Ega see, kas mehed saavad puhtalt või mustalt palka.

Tema sõnul oleks hea, kui hinnad ühtlustuksid ja kaoks ära inimeste lollitamine. "Mehed lähevad sageli ise musta palga peale. Kui meie klient ütleb, et mujalt saab odavamalt, siis pole vaja palju arvutada, kust vahe tekib," sõnas ta. Siiski kiidab ta maksuametit, sest musta kütuse, mis võimaldas samuti ebaausalt konkureerida, kasutamine on palju vähenenud.

Tali sõnul on neil välja kujunenud püsiklientuur, kuna masinapark on suur ja mitmekesine. Ehkki 2007. aasta kevadel, kui mehed lahkusid, kuna turul toimus pidev palgaralli, kaotati mitu püsiklienti, on siiski kliente, kes on harjunud ühest kohast teenust võtma. Mõni võtab lisaks alati ka ühe ja sama operaatori. "Kui on rahulik aeg, siis tehnika seisab ja klient saab valida, aga kui on kiirem aeg, siis otsitakse ja kasutatakse ka uusi teenuspakkujaid," selgitas Tali.

Tegelesime algul kasutatud ehitustehnika müügiga. Kui masinad platsil seisid, hakkasime neid 2010. aastal ka välja rentima. Tänaseks on müük jäänud väiksemaks ja rendi osa suurenenud.

Rendihinnad on viimase aastaga veidi langenud, kuna suured trassidega seotud torutööd said läbi eelmise hooaja lõpuga. Seetõttu on tehnikat igal pool palju, mis toob hinnad alla. Kui 2009.-2011. aastal oli tehnika puudujääk, siis hetkeolukord on selline, et platsid on täis, aga kliente napib. Kui varem maksis tund 42 eurot, siis nüüd 38.

Eks see, et praegu on riigihankeid kaevetööde alal vähenenud, on vähendanud ka meie võimalusi. Ja et uus eelarveperiood pole veel peale hakanud. Aga suudame suuremate rendifirmadega konkureerida küll. Püüame kasvada ja muuta oma masinaparki veel mitmekesisemaks. Konkureerida aitab tehnopargi laiem valik, vaadatakse ka muidugi hinda. Kui suudad pakkuda soodsat hinda ja lisaks personaalsemat lähenemist ja kiiremaid lahendusi kui suured ettevõtted, kliente jagub. Muidugi on oluline ka heade operaatorite olemasolu.

Uusi kliente leiame eelkõige suusõnalise info liikumise kaudu. Kõige parem reklaam on hea töö, kui teed head tööd, siis info sellest liigub. Selle hooaja alguses on olnud lihtsam ka töötajaid leida, neid on rohkem saadaval ja saame valida. Kogemus loeb operaatori puhul palju, kel on tehnilist taipu, see tööta ei jää.

Jaxka OÜ Jaak Tõnismann