EL laiendas sanktsioneeritute ringi

Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis nõudsid ministrid, et Ukraina olukorra destabiliseerimine peab lõppema, väljendades ühtlasi muret venemeelsete separatiste jätkuva tegevuse üle Ukraina ida- ja lõunaosas. "Ukrainat destabiliseeriv tegevus tuleb koheselt lõpetada ning Venemaal on selleks suured võimalused," ütles välisminister Urmas Paet pressiteates.

Tema sõnul otsustasid Euroopa Liidu välisministrid laiendada sanktsioneeritavate nimekirja, mis hetkel sisaldab 48 isikut, kelle suhtes kohaldatakse viisakeeldu ja varade külmutamist.

Samuti otsustati laiendada piiratud meetmete ehk nn 2. faasi sanktsioonide kohaldamise kriteeriume selliselt, et sanktsioneeritavate nimekirja saab füüsilistele isikutele lisada edaspidiselt ka juriidilisi isikuid, kes on seotud Krimmis ja Sevastoopolis toimunud varade ebaseaduslike võõrandamistega või on nendest kasu saanud.

Rääkides eile Ida-Ukrainas toimunud rahvahääletustest, rõhutasid Euroopa Liidu välispoliitikajuhid, et niinimetatud referendumid Luganski ja Donetski piirkonnas olid ebaseaduslikud ja Euroopa Liit ei tunnusta nende tulemusi. "Tegemist oli õigustühiste provokatsioonidega ebastabiilsuse suurendamiseks ja konflikti süvendamiseks Ukrainas," ütles Paet.

ELi välisministrid tunnustasid Eesti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) püüdlusi Ukraina konfliktile lahendusi leida.

Ministrid pidasid väga oluliseks sammuks Ukraina kriisist väljumisel ning reformide edasisel elluviimisel ja õigusriigi ülesehitamisel 25. maiks plaanitud Ukraina presidendivalimiste toimumist vabade, demokraatlike ja läbipaistvatena. "Ukrainlastel peab olema võimalus otsustada oma riigi tuleviku üle rahumeelsel teel," nentis Paet.

Tema sõnul saadab OSCE vaatlusmissioonile Ukraina erinevatesse piirkondadesse presidendivalimisi vaatlema kaks pikaajalist ning kuus lühiajalist vaatlejat. Ukrainas viibib septembrini lisaks veel ka OSCE erimissioon, et aidata kaasa rahu ja stabiiluse tagamisele piirkonnas, Eestist osaleb seal neli eksperti.

Paeti kinnitusel on Eesti toetanud erimissiooni vabatahtliku rahastuse raames 20 000 euroga ning kavas on veel täiendav samaväärne panustamine.

Välisministri hinnangul väärib tunnustust Ukraina püüdlus kriisist väljatulekuks. Paeti kinnitusel tervitas ELi välisasjade nõukogu Ukraina ametivõimude jõupingutusi Genfis kokkulepitu elluviimisel, sh laia riiklikku dialoogi hõlmavat tööd põhiseadusliku reformi ja detsentraliseerimise suunas ning amnesteerimise seaduseelnõu.

Paeti sõnul jätkub Ukraina ja ELi koostöö konsultatsioonide ja tulevaste koostööprogrammide ellurakendamise näol 13. mail, mil Brüsselisse saabub Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk. 16. mail on Kiievis visiidil volinik Štefan Füle.

Euroopa Liidu välisministrite nõukogu võttis vastu järeldused Ukraina kohta, milles toetatakse kindlalt Ukraina ühtsust, suveräänsust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust ning kutsutakse Venemaad üles tegema sama.

Välisminister Paeti kinnitusel toetab Euroopa Liit vabade ja õiglaste Ukraina presidendivalimiste korraldamist 25. mail ning kutsub kõiki osapooli sama tegema, et kriis lahendada ning anda Ukraina rahvale võimalus oma tuleviku üle otsustada.

Euroopa Liit kordab oma nõudmist, et Venemaa viiks oma väed Ukraina piirilt ära ning tühistaks viivitamatult föderatsiooninõukogu antud volitused kasutada Ukraina territooriumil jõudu.

ELi välisasjade nõukogu kordab oma hukkamõistu seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega Venemaa Föderatsiooni poolt ning ei tunnusta seda.

Nõukogu väljendab järeldustes heameelt kolmepoolsete energiat käsitlevate läbirääkimiste üle, mis algatati Venemaa, Ukraina ja Euroopa Liidu vahel 2. mail Varssavis, mille eesmärgiks on tagada maagaasi tarnekindlus ja transiit Ukrainasse ja läbi Ukraina läbipaistva korra alusel.

Samuti väljendab EL järeldustes heameelt Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuse otsuse üle kiita heaks kahe aasta pikkune reservkrediidi leping Ukrainaga summas 17,1 miljardit USA dollarit.