Kuidas Euroopa kriisist välja saab?

13. mai 2014, 00:00

Euroopa Parlamendi valimiste eel avaldab Äripäev koostöös Bonnieri majanduslehtedega seitsmes riigis intervjuud parteide juhtkandidaatidega Euroopa Komisjoni presidendi kohale ning ühe ettevõtjaga igast riigist. Projektis osalevad Dagens Industri (Rootsi), Kauppalehti (Soome), Börsen (Taani), Äripäev (Eesti), Finance (Sloveenia), Verslo Zinios (Leedu), Puls Biznesu (Poola).

  • Juncker: olen pankades pettunud

Jean Claude Juncker (59), endine Luksemburgi peaminister ja rahandusminister ja endine euro­grupi juht on Euroopa Rahvapartei ja Eestist IRLi esinumber Euroopa Komisjoni presidendi kohal.

“Pankadel on kohustus olla reaalmajanduse teenistuses ja vahel olen ma neis veidi pettunud,” ütleb Juncker. “Poliitikud teevad suuri pingutusi, et panku toetada, kuid selles, mis puudutab laenamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ei käitu pangad adekvaatselt.”

Juncker leiab, et kui meil oleks Euroopa pangandusreeglid paigas olnud enne kriisi, ei oleks me praeguses olukorras. Hoolimata uutest reeglitest peab olema võimalik tagada väikestele ja keskmise suurusega ette­võtetele juurdepääs rahale.

Kui temast peaks saama ­Euroopa Komisjoni president, lubab Juncker tõrjuda kõik katsed majanduskasvu kiirendada eelarvedistsipliini reeglites järele andes. “Meil tuleb riigi­rahandus korda saada. Defitsiidi ja võla­taseme alandamisele ei ole alternatiivi. Ma ei arva, et kestlik majanduskasv on võimalik oludes, kus riigi rahandus ei ole kestlikul alusel,” ütleb ta.

Selle asemel on lahendus keskendumine ideedele, mis on juba laual – esikohal on digitaalse agenda elluviimine, mis loodetavasti piirab Ameerika domineerimist digitaalsel areenil.

Juncker nõustub, et vähemalt euroalal tuleb riikidel majanduspoliitikas asjad rohkem ­läbi rääkida. Sellega peab tegelema eurogrupp.

“Euroala 18 liikmesriigil tuleb läbi rääkida, et selgitada välja, kas mõni neist saaks kulutada rohkem, ilma et see tooks kaasa riigi eelarvedefitsiidi või võlakoorma kasvu.”

Ukraina kriisi valguses on prioriteet ka energiasõltumatus. “Aeg on käes käivitada reaalne energialiit,” ütleb Juncker, “vähendada sõltuvust Venemaast ning korraldada energia­varustus ringi.”

  • Schulz: abikäsi väikefirmadele

Martin Schulz (58) on Euroopa Parlamendi president ja kandideerib Sotsiaaldemokraatide esinumbrina.

“Majanduse alustala väike­ettevõtluse suurim probleem on juurdepääs laenurahale. Nad tahavad investeerida ja inimesi palgata, kuid ei saa, sest nad ei saa laenu,” räägib Martin ­Schulz.

Hiljuti Kreekas käies nägi ta enda sõnul pikka nimekirja projektidest, mil pole rahanappuse tõttu lootust teoks saada.

Alustavaid ettevõtteid ei tohiks koormata. Schulz on valmis väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) abikätt ulatama.

“Ma arvan, et VKEd, mis investeerivad ja palkavad noori, peavad saama vabaks kõigist koormatest,” ütleb Schulz, lisades, et on avatud erinevatele ideedele, eriti mis puudutab idufirmasid ja digitaalse turu ettevõtteid.

“Soodsamad intressimäärad, pikemad laenu tagasimakse tähtajad, ajutine leevendus haldus- või maksukoormuse osas,” loetleb Schulz. “Kuid need peavad olema seotud kohustusega luua töökohti.”

Schulzi sõnul ei saa kuidagi aktsepteerida, et pangad hoiavad ikka veel kinni maksumaksja rahast, mis aitas paljud pangad päästa, selle asemel, et see raha reaalmajandusse edasi suunata.

“Minu ettepanek on arendada Euroopa Investeerimispangast selle praeguse laenuvõime ja struktuurivahendite kombineerimise teel arengupank ­VKEde jaoks,” ütles ta.

Teine lahendus oleks kogu eelarve ja rahanduse korrastamise süsteem ümber mõelda, et saneerida riigi rahandust moel, mis viib ühtlasi majanduskasvu taastumisele, ütles ­Schulz.

Ta rõhutas eraldi, et see ei tähenda Maastrichti lepingu reeglite hülgamist.

“Lepingu ja 3 protsendi nõude (eelarvedefitsiiit mitte üle 3% SKPst – toim) üle ei saa olla läbirääkimisi, küll aga ajaraamistiku ja tõlgendamise osas. Mis kujutab endast investeeringut tulevikku ja mis on võlg,” selgitas Schulz.

Maksutulu koduriiki. Schulzi sõnul tuleb kärbete kõrval rääkida ka tuludest.

Ta võtab kinni liikmesriikide koostööst maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks.

“Minu ettepanek on, et maksu saab riik, kus kasum on teenitud. Maksud tuleb maksta oma riigis. Kui oled rahvus­vaheline firma, teenid hiigelkasumeid, kuid makse ei maksa,” lausus Schultz.

Energiatõhusust tuleb suurendada. Schulz tõrjub kriitikat ELi kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamise plaanide aadressil, mis väidetavalt kahjustavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

“Kui me suudame investeerida uurimis- ja arendustegevusse energiatõhususe suurendamiseks ja arendada välja vastavad tooted, oleks see Euroopa tööstusele järgmine uus positiivne tõuge,” on Schulz veendunud.

  • Verhofstadt: vajame kapitaliturgu

Guy Verhofstadt (61) on ­Euroopa Parlamendis Liberaalide ja Eestis Reformierakonna ja Keskerakonna esinumber. “Me oleme majanduslanguse lõpus ja stagnatsiooni alguses,” ütleb Verhofstadt, taunides, kuidas konservatiivsed ja sotsiaaldemokraatlikud valitsused on kriisi lahendanud.

Suurim viga oli see, et ei järgitud USA eeskuju ega re­kapitaliseeritud panku. “Kui pangandusprobleem pole lahendatud, on laenusaamisega raskused ka veel viis aastat pärast kriisi puhkemist. Raha on vaja liikuma saada. Esmalt tuleb valmis saada pangandusliit.

Teiseks vajame ühtset, tänasest suurema likviidsusega kapitaliturgu, et tööstuse ja investorite jaoks intressimäärad alaneksid.”

Kolmas komponent on energia ühisturg. “Loome Euroopas ühtse energialiidu, et energia hind alaneks. See on üks ameeriklaste konkurentsieeliseid, mis on praegu tähtsamgi kui tööjõukulud.” Euroopa ühtse kapitalituru ja energiaturu loomine võimaldab Euroopa Liidul ­eemalduda Guy Verhofstadti sõnul vana majanduse lahendustest. “Need ei tööta enam. Nendes ei kajastu majanduslikus mõtlemises toimunud põhimõttelised muutused,” ütleb ta.

Itaalia ja Prantsusmaa kutsuvad üles eelarvedistsipliinis järele andma, et avaliku sektori kulutustega kasvu stimuleerida. Aga see on just nimelt selline vana majanduse retsept, mida Verhofstadt silmas peab. Niisamuti kui järsk keeldumine kärbete leevendamisest.

“Majanduskasv ei tule defitsiidi suurendamisest, vaid sügavamast integratsioonist, mis tooks madalamad intressimäärad, madalama energia hinna, laenuraha parema liikumise ja uued innovaatilised tegevused. See on tee kriisist välja,” ütleb ta.

 

Tasub teada

  • 12 päeva valimisteni

25. mail on Euroopa Parlamendi valimised.
Äripäev avaldab Bonnieri majanduslehtede ühistöös seitsmes riigis intervjuud parteide juhtkandidaatidega Euroopa Komisjoni presidendi kohale ning ühe ettevõtjaga igast riigist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. May 2014, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing