Ebaseadusliku alkoholi ja tubaka käive vähenes

Illegaalsete tubakatoodete käive oli eelmisel aastal 37,9-43,5 miljonit eurot (2012: 48,1-61,6 miljonit eurot), selgus Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust. Maksutulukaotus vähenes aastaga 13%, ligi 59,7 miljoni euroni.

Mullu ostis suitsetajaist 21% (2012: 32%) nii seaduslikke kui ebaseaduslikke sigarette, mis on madalaim näitaja alates 1999. aastast. Eelmisel aastal ostis 5% suitsetajatest pidevalt salasigarette.

Enim osteti salasigarette Kirde-Eestis ning enamasti müüja kodus või tänaval käest kätte.

Suitsetajaist 96% tarbis sigarette, 33% nikotiiniga e-sigarette ning 19% nikotiinita e-sigarette ja vesipiipu. Igapäevaseid nikotiiniga e-sigareti suitsetajaid oli 7%.

Maksu- ja tolliameti (MTA) teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul toodi ja müüdi Eestisse 2012. aastal ameti hinnangul ligi 750 kilogrammi e-sigarettide täitekapslite vedelikku, mullu oli turumaht 3600 kilogrammi, mis tähendab aastaga 4,8kordset kasvu.

EKI direktori Marje Josingu sõnul näitab meeste osakaal suitsetajate seas langevat trendi. "Pikas perspektiivis võib Eesti mehi kiita - kui 1979. aastal suitsetas iga teine mees, siis täna on see langenud 28% peale. Mehed on poole võrra muutunud mõistlikumaks. Naiste käitumises kahjuks sellist positiivset trendi pole, suitsetajate osakaal on kõikunud 18-22% vahemikus," ütles ta.

Josingu sõnul on väga selge seos, et vähem suitsetavad kõrgema haridusega ja kõrgema sissetulekuga inimesed. "Loodan, et kui noorem põlvkond saab haritumaks ja maailma näha, siis ideoloogia ikkagi muutub - saadakse aru, et pole mõtet aeglaselt end tappa," lausus EKI juht.

Ebaseadusliku alkoholi turul vähenes käive mullu 11,4-14,3 miljoni euroni (2012: 12,6-15,8 miljonit eurot). Eelmisel aastal oli maksutulukaotus vähenenud alla 3%, ligi 13,4 miljoni euroni.

Eelmisel aastal ostis nii seaduslikku kui ebaseaduslikku alkoholi 4% tarbijaist, mis on samas suurusjärgus 2008. aasta näitajatega. Enim osteti ebaseaduslikku alkoholi sarnaselt salasigarettidega müüja kodust ja tänaval käest kätte.

Kui seadusliku keskmise hinnaklassi Eesti viina keskmine hind kasvas mullu aastaga 14,58 euroni (+5,8%) ja madalama hinnaklassi Eesti viina keskmine hind tõusis 10,82 euroni (+8,4%), siis salaviina keskmine hind langes 7,64 euroni (-4,3%).