Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Võttis pensioniraha aktsiatest välja

Birjo Must, Harry Tuul 14. mai 2014, 17:18

Erinevalt ülejäänud teise samba pensionifondide valitsejatest, ujus LHV mullu vastuvoolu ning loobus järk-järgult aktsiainvesteeringutest.

Kui 2011. aastal moodustasid aktsiainvesteeringud LHV populaarseimas pensionifondis L 42,7%-lise osakaalu, siis möödunud aasta lõpus oli osakaal taandunud 17%-le. Ka panga kõige agressiivsema strateegiaga XL fondis oli aasta lõpus aktsiates ja aktsiafondides vaid 34,6% ehk alla poole varadest.

"Ma kardan, et 2008. aasta finantskriisist ei ole kuigi palju õpitud. Kriisi põhjustas suur laenukoormus. See on aga viimasel viiel aastal veelgi kasvanud," kommenteeris LHV pensionifondide juht Andres Viisemann möödunud aastal toimunut.

Keskpangad suunavad riskantseid varasid ostma

Viisemanni sõnul on keskpankade rahatrükkimine toetanud nii finantsvara kui ka kinnisvara hindu, kuid reaalne majandus pole sellest olulist abi saanud. "USA keskpank tunnistas detsembris, et rahatrükkimisest pole palju kasu ning selle jätkamisel samas mahus võib negatiivne mõju majandusele olla suurem kui positiivne," märkis ta lisades, et õige varsti pärast rahakraanide koomale keeramist langesid ka aktsiaturud. Ma kahtlustan, et see langus saab peatselt hoogu juurde, tunnistas ta.

Viisemanni sõnul pole talle meeltmööda turgudel valitsev olukord, kus keskpangad üritavad suunata investeerijaid vägisi riskantseid varasid ostma. "See võib lõppeda halvemini kui viis aastat tagasi. Tõenäoliselt saavad kõige rohkem pihta kõige riskantsemad varad, mis on arenevate turgude valuutad, aktsiad ja võlakirjad," märkis ta.

Investeeringud kinnisvarafondidesse kasvavad.

Viisemann likvideeris möödunud aastal pensionifondidest suurema osa Ida-Euroopasse ja Venemaale tehtud investeeringuid. Vaatamata sellele, et need tundusid odavad. "Kartsin, et langusruumi on rohkem kui tõusuruumi. See oli õige otsus," sõnas ta tagantjärele vaadates. Kuna risk tundus liiga suur, siis müüs ta ka Eesti aktsiatest need ettevõtted, mis sõltusid suures osas Vene turust.

Samuti müüs Viisemann Pensionifondi L portfellist kõrgema riskiga ning soetas asemele madalama riskiga võlakirju. "Inflatsiooni ma väga ei karda ning usun, et intressimäärad püsivad madalal veel küllalt pikalt, kuna majandusaktiivsus püsib madalana. Seetõttu olen selle aasta alguses soetanud pikaajalisi madala riskiga võlakirju," märkis fondijuht.

Viimastel aastatel on aga LHV tõstnud investeeringuid kinnisvarafondidesse. Efteni Kinnisvarafondi osakaal tõusis mullu 4,9%lt koguni 8,2%ni ehk 7 miljonilt 17 miljonini. "Lisaks Eftenile oleme investeerinud ka East Capitali kinnisvarafondi ja me oleme andnud lubaduse, et kui nad leiavad sobivaid investeeringuid, siis investeerime täiendavalt," sõnas Viisemann.

Mahtude kasv pakub rohkem võimalusi

Viisemanni sõnul ei erineks tema investeerimisotsused oluliselt olukorras, kus LHV hallatavate fondide mahud oleksid kolm korda suuremad või kolm korda väiksemad. Täna on LHV hallatavate pensionifondide maht 391 miljonit eurot.

"Kui fondide mahud jõuavad kunagi 1 miljardi euroni, siis võib osutuda majanduslikult põhjendatuks teha teatud investeeringuid, näiteks kinnisvara, otse, mitte teiste fondide vahendusel," sõnas fondijuht. Täna seda veel teha ei saa, kuna üksikud investeeringud ja seejuures riskikontsentratsioon võivad osutuda fondide jaoks liialt suureks, lisas ta.

Tegi esimese investeeringu Eesti metsa

LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul oli esimeses kvartalis suurimaks muutuseks see, et tema hallatavad pensionifondid vahetasid lühema tähtajaga võlakirjad pikema tähtajaga võlakirjade vastu. Lisaks tegid LHV pensionifondid jaanuari lõpus ka oma esimese investeeringu Eesti metsa läbi Birdeye metsafondi.

"Ma usun, et praegusel ajal on ettevaatlikkus põhjendatud. Ettevõtete kasumid ei kasva enam endise kiirusega. Karta on, et ka majanduskasvu näitajad nii lähemal kui kaugemal valmistavad lähitulevikus investoritele pettumust," sõnas fondijuht. Viisemanni sõnul võivad keskpangad mõnda aega veel varade hinda üles pumbata, aga mingil hetkel saabub paratamatult tõehetk. "Sellises olukorras ma ei pea põhjendatuks püüda väikest tõusu, riskides samal ajal suure kaotusega," märkis ta.

Taust

Äripäev annab ülevaate iga II samba pensionifondide valitseja kõige populaarsema fondi tulemustest möödunud aastal ja tänavu esimeses kvartalis. Kõigi kuue fondivalitseja populaarseim fond on praegu progressiivne pensionifond, mis võib investeerida aktsiatesse kuni 50% fondi varadest.

4. aprillil ilmus ülevaade Swedbanki II samba populaarseimast fondist, 11. aprillil kajastati SEB, 16. aprillil Nordea, 24. aprillil Danske ja 6. mail ERGO pensionifondide tegevust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. May 2014, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing