Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas meeldiks 3274 eurone miinimumpalk?
Šveits tahab tõsta miinimumpalga 4000 frangile (3274 eurole) ning korraldab selleks ka referendumi. Tegemist oleks maailma kõrgeima miinimumpalgaga, kuid skeptikute sõnul on sellel ka omad probleemid.
4000 frangi suurune miinimumpalk tähendaks seda, et tunnis teeniksid šveitslased vähemalt 22 franki (18 eurot). See on oluliselt kõrgem kui teistes rikastes riikides nagu Ameerika Ühendriigid või Suurbritannia, kus minimaalne tunnitasu on vastavalt 7,25 dollarit (5,28 eurot) ja 6,31 naela (7,50 eurot).
Miinimumpalga idee käis välja Šveitsi suurim ametiühing SGB, kuna tundis muret riigi vaeste pärast. Mõnedes sektorites on miinimumpalk juba aastaid olnud ja seda tänu ühistele töölepingutele. “Kuid enamus šveitslastel selline kaitse puudub,” ütles SGB kampaania juht Kristina Schüpbach CNBC-le.
Koondamised tulekul? Kriitikud arvavad, et nii kõrge miinimumpalk võib mõjutada ettevõtete kasumlikkust ning see võib tuua kaasa koondamiste laine ning mõjuda majandusele negatiivselt. “4000frangine miinimumpalk võib viia koondamisteni ja isegi ohustada väikefirmasid, seda eriti jaemüügis, toitlustuses ja põllumajanduses,” ütles Šveitsi majandusminister Johann Schneider-Ammann. “Kui töökohti kärbitakse, kannatavad sellest kõige rohkem nõrgimad.”
Maailmas on miinimumpalga ideesse suhtutud ettevaatlikult. “Suurbritannia tutvustas 1999. aastal miinimumpalga ideed ja arvati, et siis hakkab töötus tõusma. Paraku nii ei juhtunud,” ütles Londoni ülikooli majandusprofessor Jonathan Wadsworth. Mujal maailmas on vastakaid arvamusi. “Ameerika Ühendriikides on üpris suur arutelu selle nimel, kas miinimumpalgad on kahjulikud või mitte,” lisas ta.
Varem on Šveitsis käidud välja idee vähendamaks palkade ebavõrdust. Novembris käidi välja idee “1 : 12”, mis nägi ette, et firma juht ei teeni üle 12 korra rohkem firma kõige madalamalt tasustatud töötajast. See idee kukkus paraku läbi. Samas on mitmed Šveitsi firmad piiranud pärast seda boonuste ja teiste motivatsioonipakettide maksmist.