Ettevõtjad hääletavad tuttavate poolt

21. mai 2014, 00:00

Eesti juhtivad ettevõtjad kinnitavad kui ühest suust, et europarlamendi valimistel on nende jaoks kõige tähtsam kandidaadi isiklik tundmine ning usk sellesse, et nad oma seisukohti ka parlamendis kaitsta suudavad. Seda, et valitud saadikud ka päriselt midagi suurt korda saadaksid, nad ei loodagi. Need üksikud, kes julgevad välja öelda, kelle poolt hääletavad, valivad ­Reformierakonda.

Kõik Äripäevaga vestelnud Eesti ettevõtjad osalevad valimistel e-hääletuse kaudu, välja arvatud Saidafarmi juht Juhan Särgava, kes ütles, et arvutiekraani ees hääletades võib keegi üle õla piiluda, valimisjaoskond on hulga kindlam. Kelle poolt ta hääletab, ei ütle Särgava isegi oma naisele.

IT-ettevõtja Jüri Kaljundi aga tahtis hääletada mobiiliga, kuid pidi tõdema, et seda saab teha vaid mobiilse IDga ning tahvelarvutist ei saa samuti häält anda.

Samamoodi, nagu ärimehed usuvad üksmeelselt e-valimiste turvalisusesse, arvavad nad ka, et Euroopa Parlamendi valimistel tasub valida isikut, mitte erakonda. Oluline on isiklik tutvus, sümpaatia ning maailmavaate ühtivus. Suuri muutusi kuus eestlast Brüsselis nagunii korda saata ei suuda, sest Eesti väike esindatus hajub parlamendis ära.

Külmaks ei jäta valimised aga kedagi.

Tunnustab neid, kes valima ei lähe. Kaljundi ütleb, et ta pole mitte alati valimas käinud ning hindab ka praegu inimesi, kes ütlevad, et kui on valida ainult paljude halbade valikute vahel, siis pole kohustust valima minna.

Valituks osutuvate saadikute tööst Euroopas ­ootab Kaljundi, et Eesti teatud lihtsus ja liberaalsus oleks Euroopas jätkuvalt pildil ning et riigi, firmade või sotsiaalvaldkonna juhtimine ei läheks keerukaks, nagu Euroopas sageli juhtub.

  • Kilk kiidab omasid

IRLi ridadesse kuuluv Rein Kilk soovitab valida europarlamendi valimistel võimalusel natukenegi tuttavaid kandidaate, kelle erakonnad kuuluvad Euroopas suuremasse fraktsiooni ehk seega ka midagi päriselt otsustada saavad.

“Mul on see privileeg, et ma tunnen nii mõndagi kandidaati juba pikka aega, seega valingi neid, keda isiklikult tunnen, usaldan ning kellega ka piisavalt rääkinud olen, nii et mul on kujunenud arvamus, kuidas ta sellega tööga hakkama võiks saada,” seletas mitmel rindel tegutsev ettevõtja ja sügisestel kohaliku omavalitsuse valimistel Tartu volikogu esimeheks saanud Kilk.

Ta nimetab erakonnakaaslast Tunne Kelamit, kes on tema meelest parlamendisaadikuna pildil püsinud ka Eesti julgeoleku ja kommunismi hukkamõistu teemadel, mis on eestlastele olulised. “Ta on eluaeg teatud väärtuste eest seisnud. Ta pole nagu tuulelipp, kes on kord siin ja kord seal, kui on vaja venelaste taldu lakkuda, siis teevad mõned mehed seda ja kui on vaja Merkeli taldu lakkuda, siis tehakse ka seda,” ütles ta.

Kilk mainib ära ka oma teise erakonnakaaslase ja kandidaadi Ene Ergma. “Daam, teadlane, akadeemik, suures fraktsioonis. Äkki saab näiteks Euroopa Liidu asepresidendiks? Äkki saab mingite asjaolude kokkulangemisel üks eestlane sellise au osaliseks?” küsib Kilk.

Vaata fraktsiooni. Lisaks tutvustele soovitas Kilk pöörata tähelepanu sellele, millistesse fraktsioonidesse valijate lemmikkandidaadid europarlamendis jagunevad. “Tõetera on selles, kas kandidaat kuulub sellisesse fraktsiooni, kes otsustab midagi või mitte. Konservatiivid ja sotsid see otsustav fraktsioon paraku on,” sõnas ta.

Kallas on teinud suuri asju. Ainsa mitte oma erakonna liikmena tõstab Kilk esile Siim Kallase tööd Euroopas. “Siim Kallas on juhtinud Euroopa Liidus ju suuri projekte. Siin Eestis võib teda ju susida nende viimase aja skandaalidega, aga see on ju hea, kui mõni eestlane suudab maailmas suuri asju otsustada. Enamik meie kandidaate läheb ja on sellega kadunud, me ei tea iial, mida ta seal teeb või tegemata jätab. Kui ta sellest ka räägib, ei saa ikka sotti. Tuleks mõelda sellele, mida praegused ja endised saadikud on seal juba ära teinud,” sõnas ta.

  • Liberaalid on kolmandajärgulised

Audentese erakooli üks omanik, investor ning ettevõtja Heldur Meerits juhindub Kilgiga samast põhimõttest – suuremates fraktsioonides on võimalik rohkem korda saata, sestap võiks neis ka rohkem Eesti esindajaid olla.

“Praegu tundub, et enam-vähem kõikidesse suurematesse fraktsioonidesse saavad Eesti esindajad sisse, kuid Eesti vaatenurgast oleks parem, kui suuremates fraktsioonides ehk konservatiivide ja sotside omas oleks suurem esindatus, liberaalid on europarlamendis ikkagi kolmandajärguline jõud,” ütles Meerits.

Kuigi Meerits käib alati valimas, usub ta, et see, mis otsused europarlamendis sündima hakkavad, on siiski pikema protsessi tulemus kui mingite kindlate saadikute ühe parlamendikoosseisu ajal tehtud töö.

“Hääletamisotsused on enamasti ikkagi komplekt isikuomadustest ning tema erakonnast ja programmist, kuid antud juhul on isikuomadused erakonnast ikkagi tähtsamad. Saadikud peavad suutma üksikute sõduritena fraktsioonides otsuste tegemisel kaasa rääkida,” ütles Meerits.

  • Häält Reformile ei häbene

Danske Banki juht Aivar Rehe ütleb selgelt, et tema hääletab Andrus Ansipi poolt.

“Mina olen otsustanud valida vana tugeva kaardiväe ehk Ansipi. Minu jaoks on tegemist poliitikuga, kes on ennast tõestanud. Ma ei saa küll öelda, et olen temaga õlg õla kõrval töötanud, aga panganduse esindajana olen olnud temaga väga lähedalt seotud nii otse kui ka varjatult kriisist väljumisel ja euroga liitumise protsessis. See oli minu jaoks positiivne pragmaatiline kogemus. Ma usun, et tema kogemus on kasulik kogu Eestile,” rääkis Rehe.

Rehe ütleb, et tahaks valijana tunnetada nii enda valitud kandidaati kui ka teisi Eesti poliitikuid järjekordses parlamenditsüklis. Ta toob näite, et eelmine parlamenditsükkel jäi tema jaoks kõlama eurotoetuste ajana, mis olid olulise kaaluga selle perioodi Eesti majanduses.

Eelnevad teod ja lubadused. IT-ettevõtja ja idufirma Weekdone’i asutaja Jüri Kaljundi andis oma hääle Kaja Kallasele. “Ma olen sageli valinud Reformierakonda kui vaba turumajanduse, ettevõtjate ning liberaalse maailmavaate pooldajat, kuid mitte alati, sinna vahele on ka mitu teist parteid sattunud. Alati tasub vaadata konkreetse inimese eelnevaid tegemisi ning natuke ka lubadusi. Ettevõtjana tean ma ju hästi, et asja teeb lõpuks ära üks konkreetne inimene. Sellepärast valin ka inimest, mitte erakonda,” ütles Kaljundi.

  • Veskimägi: teravamad pliiatsid kuluks meil kohapeal ära

Standardi suuromanik Enn Veskimägi kordab teiste ettevõtjate arvamust isiklike tutvuste tähtsusest, kuid – erinevalt Rein Kilgist – ei vaimustu Kelami julgeolekuteemalistest sõnavõttudest.

“Mulle on tähtis, et ma tunneks inimest ennast ja tema erakonna hingeelu. Ma olen autoga sõites mõnda debatti kuulama juhtunud ja mind häirib see, et räägitakse liiga palju julgeolekust. Me oleme astunud Euroopa Liitu ja NATOsse ning ma arvan, et sellega oleme oma julgeoleku taganud. Artiklid pealkirjadega, et Eesti võib olla järgmine ning nõuanded endistelt poliitikutelt ja möödunud aegade julgeolekuekspertidelt pole vaimukad ega pädevad,” ütles Veskimägi.

“Ega meie saadikutest väga midagi ei sõltu, mina olen pigem seda meelt, et teravamad pliiatsid kuluksid meil hoopis siin kohapeal ära. Need kuus inimest haihtuvad seal parlamendis ära. Kümme aastat on näidanud, et Euroopa Parlamendis midagi oluliselt ära ei tehta,” lisas ta.

Ainus, kes on Veskimägi meelest suutnud jõuliselt Euroopas mingid asjad ära teha, on Siim Kallas, aga seda Euroopa Komisjoni kaudu, Euroopa Parlament on selleks liiga suur, et midagi korda saata.

Kuna kohad jagunevad riikidele vastavalt elanike arvule, siis on paratamatult nii, et need, kellel on rohkem võimalik oma häält kuuldavaks teha, seal asju ka ellu viivad.

Tavaliselt juhivad Euroopa elu ikkagi Saksamaa ja Prantsusmaa, ütles Veskimägi.

 

Tasub teada

  • Kuidas jagatakse saadikukohad?

Valimiskünnis, nagu on riigikogu valimistel, Euroopa Parlamendi valimistel puudub, sest ainult kuue mandaadi jaotamisel pole selle järele vajadust.
Üksikkandidaat osaleb mandaatide jaotamisel kui ühe kandidaadiga erakonna nimekiri.
Igale erakonnale  arvutatakse kõigepealt nii mitu võrdlusarvu, kui on erakonna nimekirjas kandidaate.
Mandaadi saab erakond või üksikkandidaat, kelle võrdlusarv on suurim.
Järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond või üksikkandidaat.

Allikas: vabariigi valimiskomisjon

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. May 2014, 20:38
Otsi:

Ava täpsem otsing