Hobi. Suvise finaali lävepakul

23. mai 2014, 00:00

Rahvatants on pingelise töö tegijatele hea hobi, sest tantsutrenn vabastab tööpingetest ega lase tantsu ajal argimuredele mõelda.

Rahvatantsijatele oli mai algus aasta kõige ootus­ärevam aeg, sest tõi kauaoodatud vastused küsimusele, kes saab tantsupeole.

Üle kahe aasta juhendaja Raivo Ermi käe all ­Pärnu segarühmas Kirmas tantsinud Sindi linnapea Marko Šorin on käinud Pärnumaa tantsupeol Lavassaares, millel osalemine tekitas hea ja mõnusa tunde. “Üldtantsupeol on see tunne kindlasti kordades suurem ja võimsam. Tahan seda kindlasti kogeda,” rääkis ta ja tunnistas, et ootas peole saajate lõplikku nimekirja, ärevus hinges. “Selle nimel on ju terve hooaeg trenni tehtud,” lisas ta.

Rahvatantsu hooaeg hakkab sügisel ning kulmineerub suviste esinemistega, sestap saab ka rühmadega liituda peamiselt hooaja alguses ning ka tantsimas käimisest loobumine on viisakas hoo­aegade vahele jätta.

Sindi linnapea on mõnes mõttes traditsiooniline mees, kes uskus, et ega tema selle tantsimise värgiga hakkama saa ja parem on kohe mitte proovidagi. Siis aga kavaldas kaasa ta üle, soovides sünnipäevakingiks ei midagi muud kui seda, et mees tuleks temaga segarühma tantsima. “Kõige parem kingitus on ju see, mida naine ise soovib,” ütles ­Šorin ja lisas, et nüüd tunnistab ta avalikult, et tegelikult talle väga meeldib tantsida. “Üldse ei kahetse sinna sattumist. No ja tegelikult on mul ju rahvatants geenides. Ema ja isa said tuttavaks just rahvatantsu trennis.”

Vaimne ja füüsiline väljakutse. Küsimuse peale, kas Šorin võtab rahvatantsu kui sporti või ajaviidet, vastas ta, et rahvatantsus on olemas kõik osad. “Ta on vaimne ja füüsiline koos. Pea peab tegelema sellega, et tantsumuster ja liigutused oleks meeles, aga samal ajal on ju liikumine kehaline tegevus.”

Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna rahvakultuuri peaspetsialist ja rahvatantsu juhendaja Alli Põrk on öelnud, et pingelise töö tegijatele on rahvatants eriti hea hobi, sest tantsutrenn vabastab tööpingest ega lase tantsu ajal argimuredele mõelda. “Peab tunnistama, et täpselt nii see on ja töömured pähe ei tule,” kinnitas Šorin.

Hobi on Šorinile oluline ka seetõttu, et seda saab abielupaar koos harrastada. Tema sõnul saavad need, kes käivad erinevatest perekondadest, kokku vaid kord nädalas tantsuplatsil, temal on aga võimalik ka kodus harjutada, mis on meelde­tuletuseks vahel hea.

Samas on ju peale rahvatantsu veel terve hulk hobisid, mida paari kaupa harrastada. Mis siis ikkagi rahvatantsus meeldib? “Rahvatantsul on mingi vaimne efekt. See toimib siis, kui tants on nii selge, et enam ei pea mehaaniliste liigutuste peale mõtlema ja muusika hakkab sulle ette ütlema, millised emotsioonid tulevad. Sa tunned, et hakkad mingit lugu jutustama,” suudab Šorin kerge vaevaga selgeks rääkida tantsu ühe paeluvama nüansi – tantsija tunde tema sees.

Rahvariided mängivad olulist rolli. Kuna Šorini teiste hobide hulka kuulub ka huvi ajaloo vastu, tunnetab ta tugevat puutepunkti rahvatantsu ja ajaloo vahel. Rahvariideid kui rahvusliku tantsu olulist osa väärtustab Šorin kõrgelt. Sindi linnapeal ja tema naisel on traditsioon käia pärast esinemist Pärnus Riia maanteel asuvast Statoili bensiinijaamast kohvi ostmas, kus rahvariided inimeste tähelepanu tõmbavad. “Teatud märgilisus selles on. Näitad midagi ja üllatad inimesi, enamjaolt positiivselt,” rääkis ta.

Rahvatants ei ole üldiselt kallis hobi,  tasuda tuleb treeneri ja ruumi eest, enamasti on rühmadel rahvariided olemas, kuid alustavad rühmad peavad kultuuri toetava lisarahastuse abil esinemisriided soetama. Hobiga kaasneb rahalisi kulutusi ka siis, kui rühm külastab kas mõnda tantsuvõistlust või teisi riike. Kirmas on käinud esinemas paljudes riikides. Sellel aastal minnakse Austriasse tantsufestivalile, mille osalustasust vabastati rühm tänu eelmisel aastal Peterburi festivalil saavutatud teisele kohale.

Kellele rahvatants sobib ja kellele mitte? Šorin võttis asja kokku: “Kui minult oleks seda küsitud neli aastat tagasi, siis ma oleks öelnud, et minule ei sobi. Nüüd oskan öelda, et rahvatants sobib inimesele, kes sobib hästi kollektiivi, kes tahab selles kaasa lüüa,” ning lisas naerdes: “Rütmitunnetus kulub ka ära, siis on lihtsam tantsida.”

 

Mis on mis

  • XIX Tantsupidu “Puudutus”

Tantsupeol osaleb tänavu pea 15% rohkem tantsijaid kui varasematel aastatel. Kokku osaleb tantsupeol 645 tantsurühma Eestist ja 15 ­välisrühma.
Peole sai 70% soovijatest.
Eestis on vähemalt 13 374 rahvatantsuga tegelevat inimest, just nii palju osales neid tantsupeo eelproovides, soovides suvel toimuvale peole saada.
Seekordne tantsupidu tugineb muinasjutul poisist, kes tormab ummisjalu maailma õnne otsima ning jõuab peagi suurte valikuteni – keda kuulata ja kellel on õigus.
Tantsupeo pealavastaja on Maido Saar, muusikajuht ­Toomas Lunge ning idee­kavandi ja loo autor on Sten Weidebaum.
Tantsupeole pääseb 9177 tantsijat. Viimati pääses üle 9000 tantsija peole 1970. ja 1990. aastal.

 

Üks küsimus

  • Kuidas ja kui kaua valmistatakse ette tantsupidu?

Kadri Tiis, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tantsutoimetaja, XIX tantsupeo “Puudutus” pealavastaja assistent
Tantsupeole, mis koos proovide ja etendustega vältab nädala, eelneb pea kolmeaastane ettevalmistusaeg. Selle aja jooksul valitakse kavandite hulgast peo idee, moodustatakse kunstiline toimkond – pealavastaja, rühmaliikide juhid, assistendid, väljaku assistendid, muusikajuht – kokku pea 40 inimest, kes hakkavad ideed etenduseks vormima.
Valitakse välja repertuaar, toimuvad tantsude õpetamise seminarid juhendajatele, keda on üle Eestimaa kokku umbes 600. Pea tuhat kollektiivi ja üle 10 000 tantsija teeb terve hooaja tööd, et kava ära õppida. Edasi jõutakse maakondlike eelproovideni, kus vaadatakse peole kandideerivad tantsurühmad üle ning alles siis kulmineerub pikk, pühendumist ja pingutust nõudnud ettevalmistus tantsupeoga.
Peonädalal on abiks erinevad toimkonnad ja staabid: turvameeskond, meditsiinitoimkond, politsei, toitlustusüksus, koolimajutus jne, kokku üle 200 inimese.
Kogu tantsupeo protsessi vältel, etenduse ettevalmistamisel ja eriti selle kulminatsioonis – peonädalal –, seob tantsijaid ja juhendajaid ebaeestlaslikult suur koostöövalmidus, koostegemise jõud ja energia. Tantsupeo etenduse erilise emotsiooni ja ühtekuuluvustunde ootus paneb pingutama ka kogu tantsupidudevahelise aja. Tantsupidu on kui kõigi Eestimaal elavate inimeste, kaasa arvatud muukeelsete, ühine ettevõtmine. Tegutsetakse ühise eesmärgi nimel, kõikide panustamisel ja see ongi pidude fenomen ning seda ühistegemist peame hoidma.

  • Mida annab rahvatants sulle?

Ago Eensalu, rannakalur, tantsija rahvatantsurühmas Tuuletallajad
Rahvatantsust on saanud osa minu elust. Ta on andnud mulle palju toredaid elamusi ja ­uusi sõpru-tuttavaid. Tantsimine loob erilise tunde, mida ei ole võimalik sõnadega kirjeldada.

  • Mida annad sina Eesti rahvatantsule?

Ago Eensalu, rannakalur, tantsija rahvatantsurühmas Tuuletallajad
Olen nagu kõik rahvatantsuga tegelejad meie pärimuse edasikandja ja traditsioonide hoidja. Eesti rahvatants on osa Eesti kultuurist, mida tuleb hoida ja oma järeltulevatele põlvedele edasi anda.

 

Kalender

  • Rahvatantsupeod sel suvel

24. mai Võrumaa memme-taadi suvepidu Antsla vabaõhulaval
24. mai Valgamaa tantsupidu “Kodune lugu” Tõrvas
31. mai Järvamaa laulu- ja tantsu­pidu Paides
31. mai Võrumaa laulu- ja tantsupidu Võru-Kubija vabaõhulaval
31. mai Läänemaa tantsupidu “Päikeseratas”
5. juuni Tartu tantsupäev
7. juuni Põlvamaa laulu- ja tantsu­pidu
8. juuni Viljandimaa laulu- ja tantsupidu
21. juuni Võnnu Kaera-Jaani võistutantsimine
4.–6. juuli XIX Tantsupeo “Puudutus” etendused Kalevi Kesk­staadionil.
16.–20. juuli XX Võru Folkloorifestival “Lugu”

  • Kaugem tulevik

2015.  Kagu-Eesti tantsupidu Põlvas
2015. Meeste tantsupidu 2
2016. Folkloorifestival Baltica
2016. II naiste tantsupidu ­Jõgeval

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    22. May 2014, 18:36
    Otsi:

    Ava täpsem otsing