Ukraina jahutab vedajaid

27. mai 2014, 00:00

Euroopa geopoliitiline ebastabiilsus on kärpinud teenindusettevõtete optimismi, seda eelkõige välisturule keskendunud transpordi- ja logistikasektoris, selgub ettevõtjaid küsitlenud Eesti Konjunktuuriinstituudi värsketest andmetest. Siseturu kaubandus- ja teenindusettevõtted on optimistlikud, prognoosides nõudluse ja müügimahu kasvu.

Teenindusettevõtete kindlustunne on mais halvem kui aasta tagasi või eelmisel kuul. Teenuste müük ja nõudlus on viimastel kuudel suurenenud ning nõudluse kasvu oodatakse ka järgneval kolmel kuul, siiski on mitmes teenindusharus äri­aktiivsus tagasihoidlikum kui sellele hooajale tüüpiline. Vähenevat nõudlust järgneva kolme kuu jooksul nimetas 29% arhitektuuribüroodest, 26% reklaamifirmadest, 23% transpordi- ja logistikafirmadest. Kõige tugevam on kindlustunne hotellidel ja restoranidel ning Vene-Ukraina kriis pole seda sektorit senini õnneks mõjutanud.

Ekspedeerimisfirma DSV Transport ASi juhatuse esimees Jaan Lepp nimetab tänavust aastat kummaliseks, millele ei oska veel nime anda. DSV käive ulatus eelmisel aastal 68,9 miljoni euroni ja üle 94% sellest teeniti rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimisega.

Lepp vastas konjunktuuriinstituudi küsitluses, et nemad prognoosivad järgneval kolmel kuul senise nõudluse püsimist. “Lähtume kõhutundest, kui palju tuleb päringuid sisse, kas on suuri asju töös või mitte. Ega meil ka muud võlukepikest pole tegelikult,” ütles Lepp.

Vene transiit on kokku tõmbunud. DSV juhi sõnul on Vene-Ukraina sündmused kindlasti sektorit mõjutanud. Lepa teatel on Eestit läbiva Vene transiidi osakaal isegi ootamatult suur ja see on oluliselt vähenenud. Tema sõnul koorub erinevus transpordiliike võrreldes.

Lepp arvab, et kui esimese kvartali sisemajanduse koguprodukti miinuse ühe põhjusena nimetati laondust ja veondust, siis see võis tuleneda raudteevedudest. Tema sõnul on maanteeveod stabiilselt edasi läinud. Samuti on laologistikud olnud suhteliselt optimistlikud, teatades mahu kasvust. Seetõttu jääb Lepale selgusetuks, kust tuleb veonduse miinus SKPs.

Lepa sõnul on keeruline prognoosida, mis ja kuidas lähikuudel juhtuma hakkab – tuleb jälgida Vene rubla ja Ukrainas sõlmitavaid kokkuleppeid. “Meie maailmas on nii, et tuleb olla kogu aeg valvel,” lisas ta.

Veofirma Linford ASi juhatuse esimees Mihkel Vahe kinnitab, et nendel läheb äri paremini kui mullu. Vene-Ukraina kriis pole ettevõtet mõjutanud, sest see on juhi sõnul veel liiga värske. Samas võib mõju tulla lähemate kuude jooksul.

Vahe sõnul on Eesti transpordifirmad väiksuse tõttu kergelt mõjutatavad: piisab ühest suuremast kliendist, kes võib muuta ettevõtte tegevust oluliselt paremuse või halvemuse suunas. Ligi 20 miljoni euro suuruse käibega Linford tegutseb küll Eestis, kuid viib suure osa oma käibest riigist välja.

Kuigi Vahe sõnul ei saa pidada Eesti transpordifirmasid, sealhulgas Linfordi, kõige adekvaatsemateks indikaatoriteks, läheb välismaal tegutsevatel Eesti vedajatel hästi. Eestis samal ajal mitte. “Need, kes töötavad ekspedeerijate all, see ei ole lõbus pilt. Vedajad ei saa siin kaasa rääkida, sest nad sõltuvad ekspedeerijast, kelle käes on kliendid,” ütles Vahe.

Linfordi juhi sõnul suunavad Eesti turgu viis suuremat ekspedeerijat.

Poepidajad valmistuvad kasvuks. Jaekaubanduses on EKI küsitluse põhjal ettevõtjate ootused võrreldes teiste majandusharudega kõige optimistlikumad ja kaubandusettevõtete kindlustunde indikaator on mais sama kui aprillis ja parem kui aasta tagasi mais. Tugeva kindlustunde tagab ettevõtetele viimase kolme kuu hea müük ja hea prognoos ka järgnevaks kolmeks kuuks. Müügi suurenemist ennustab 58% kauplusi. Töötajaid soovib juurde võtta 27% kauplusi.

ASi Amserv Grupp tegevjuht Mart Mägi ei näe põhjust, et müük võiks muutuda. Tema sõnul on esimeses kvartalis oluliselt sagenenud eraisikutevaheline müük, millele on kaasa aidanud maanteeameti, tarbijakaitseameti ning maksu- ja tolliameti ühisaktsioon “Ära saa tünni”.

Mägi ütles, et Amservi müügimaht püsib stabiilne tänu suurhangetele, millega on saadud tellimusi aasta lõpuni. Ootusärevalt vaadatakse eraturu suunal, kuna Euroopas on nii-öelda kevadejärgsed jahenemismärgid, kuid praegu pole Mägi sõnul veel otsest mõju tunda.

  • Ehitus- ja tööstussektori kindlustunne alla pikaajalise keskmise

Ehitusettevõtete kindlustunne jätkas paranemist, kuid jääb ikkagi alla pikaajalist keskmist. Nõrgem on kindlustunne elamute ja rajatiste ehitajatel, tugevam mitteeluhoonete ehitajatel.

Ettevõtetest kolmandik hindab tellimuste portfelli alla tavapärase ja üle poole tavapäraseks. Kõige enam tunnetavad tellimuste portfelli väiksust rajatiste ehitajad, kellest 53% hinnangul tellimusi napib.

Ootuste kohaselt järgneva kolme kuu jooksul ehitustööde maht kasvab, kuid vähem kui sellele hooajale tüüpiline.

Töötajate arvu suurendab kevadhooajal iga neljas ettevõte  ja ka töötajate juurde värbamine on tagasihoidlikum kui kevadel tavapärane.

Rohkem kui kolmveerand ettevõtetest prognoosib ehitushinde püsimist samal tasemel.

Tööstusettevõtete kindlustunne viimase kuuga ei muutunud  ja on natuke halvem pikaajalisest keskmisest. Suurema osa (64%) tööstusettevõtete hinnangul on praegu tellimusi tavapäraselt, kuid 26%-l ettevõtetest on tellimusi alla tavapärase.

Võrreldes eelmise kuuga on olukord natuke paranenud, kuid paranemine pole toimunud eksporditurgudelt (28%-l eksportööridel on tellimusi alla tavapärase).

Järgneva kolme kuu jooksul ootavad ettevõtted toodangu mahu kasvu, kuid ootused on tagasihoidlikumad kui aasta tagasi.

Töötajate arv tööstussektoris kergelt suureneb, nii nagu kevadhooajale iseloomulik.

Tarbijate kindlustunne halvenes viimasel kuul, kuid püsib pikaajalisest keskmisest paremal tasemel.

Halvenesid ootused oma pere majandusolukorra suhtes, Eesti majanduse väljavaadete suhtes ja hinnang tööturule. Säästuprognoos ei muutunud ja inflatsiooniootused jätkuvalt langesid.

 

Kommentaar

  • Kindlustunne kui lühiajaline näitaja

Mart Mägi, Amserv Grupi tegevjuht
Meie jaoks on tarbija usaldusindeksis oluline lühiajaline kõikumine. Kui usaldusindeks läheb lühiajaliselt alla, siis automüügis ei ole otsest mõju, sest inimesed planeerivad ostu pikemalt, järelteeninduses ja hoolduses on mõju kohe.
Praegu sellist ebakindlust ei ole. Lühiajalises perspektiivis ei ole inimestel hirmu. Küll kaalub inimene ostu pikemalt, sest keskmine ostuprotsess on pikenenud kahelt kuult neljale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. May 2014, 19:46
Otsi:

Ava täpsem otsing