Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Indrek Tibar: korruptsioon on kallis lõbu
Keskkriminaalpolitsei juhi Indrek Tibari sõnul läheb korruptsioon ühiskonnale kalliks maksma. “Korruptsioon on tuhandenäoline nagu idamaine jumalus, mina maksumaksjana ei soovi kinni maksta kellegi teise hüvesid,” ütles Tibar eile korruptsioonikuritegude büroo pressikonverentsil.
Ta lausus, et korruptsioonikuritegu on ühiskonnale kallis lõbu. “Toon ühe näite. Kui meil on muidu raha kahe silla ehituseks, kuid korruptsiooni tõttu saame ehitada vaid ühe, siis ühiskond seda heaks ei kiida,” lausus Tibar.
Tema sõnul avalduvad korruptsiooniriskid praegu teistmoodi kui varem ja on valdkonnad, kus korruptsioonirisk on kõrgem.
Kuidas korruptsiooniriski vähendada? Tibar selgitas, et korruptsiooni vähendamiseks tegeletakse tavaliselt tagajärgedega, kui sündmus on juba toimunud, või proovitakse ennetada ehk vähendada kahjuliku sündmuse saabumise tõenäosust. “Iga ühiskonnaliige saab siin kaasa aidata, ka ettevõtted oma kaadrivalikus ja korruptiivse mõttelaadi vähendamises,” rääkis Tibar.
Korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler ütles, et mullu registreeris büroo 348 kuritegu, mida on võrreldes 2012. aastaga 128 võrra rohkem. “Töömaht on suurenenud,” nentis Ombler. “Ka selle aasta kohta saab öelda, et koormus on läinud suuremaks, menetlused on keerukamad, kriminaalasjad on mahukamad, nii juhtumite kui ka isikute pinnalt.”
Suured probleemid kohalikes omavalitsustes. Keskkriminaalpolitsei hinnangul esineb kõige rohkem korruptsiooni kohalikes omavalitsustes, kus raha liigutajad kipuvad omavalitsuse vara isiklikel eesmärkidel kasutama.
“Varasid võivad valedel eesmärkidel kasutada kohalike omavalitsuste juhid, kes võivad koos raamatupidajate või raha liigutavate persoonidega või ainuisikuliselt vara omastada. Samuti võivad nad teha puhkusereise töövisiitide pähe. On ette tulnud ka näiliste kulutuste tekitamist,” rääkis Ombler.
Tema sõnul pakutakse omavalitsustes ametnikele ehituslubade või kasutuslubade saamiseks altkäemaksu või meelehead. “Pahatihti võib ühekordsest sõrmeandmisest kujuneda jätkusuutlik ja järjepidav tegevus,” rääkis Ombler.
Palju tegelevad korruptsiooniga ka õppeasutuste majandusjuhid, kes kipuvad Ombleri hinnangul kasutama kooli raha enda tarbeks.
Avalikus sektoris on Ombleri sõnul korruptsiooni kõige rohkem ravimiäris ja näiteks tervishoius töövõimetuslehe määramisel. Samuti ITs, sõidueksamitel, sõidukite registreerimisel ja tehnoülevaatusel.
Erasektoris on korruptsiooniotsuseid vähem kui avalikus sektoris, kuid see ei tähenda Ombleri sõnul, et korruptsiooni üldse ei esineks. “14 jõustunud kohtulahendist on rahalised karistused olnud seitsmel, ülejäänutel oli tingimisi vangistus,” ütles Ombler.
Korruptsioon ei olene sissetulekust. Milline on tüüpiline altkäemaksuvõtja? “On selliseid, kelle puhul on korruptsiooni tinginud sissetulek, kuid on ka selliseid, kelle sissetulek peaks olema piisavalt suur. Situatsioonid ja menetlused on erinevad ja iga inimest motiveerib erinev nüanss,” rääkis Ombler.
Tema hinnangul võiksid organisatsioonid ja asutused pöörata rohkem tähelepanu kontrollile ja korruptsiooniolukordade ärahoidmisele.
Pane tähele
Kas see on korruptsioon?
Milline käitumine on korruptsiooni vaatevinklist õige, milline vale? Kui see küsimus vaevab, soovitab keskkriminaalpolitsei juht Indrek Tibar küsida endalt järgmised neli küsimust, mis peaks aitama vastuseni jõuda:1. Kas räägiksid sellest oma emale?2. Kas räägiksid sellest üleriigilisele televisioonikanalile?3. Kas selle teo reklaamimine parandaks äri tulemust?4. Kui kõik nii käituksid, kas see oleks okei?
Tasub teada
Korruptsioonikuriteod 2013
korruptsioonikuritegude arv valdkondade kaupaAltkäemaksu vahendamine 55Altkäemaksu andmine 52Altkäemaksu võtmine 43Pistise andmine 27Omastamine ametiisiku poolt 22Pistise võtmine 19
Allikas: keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo