Euroopa Keskpank lööb säästmisele hingekella

SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe hinnangul mõjutab miinusmärgiga intressimäär laiemas plaanis negatiivselt kõiki säästjaid, pensionifonde ja elukindlustajaid. Ka laenuvõtjatele võivad tema kinnitusel intressimäärad tõusta, sest pangad soovivad kompenseerida kahjumit deposiitidelt.

LHV analüütiku Erko Rebase hinnangul on raske meetmete täpseid tagajärgi prognoosida, sest suurematest keskpankadest pole keegi varem negatiivset hoiuseintressimäära rakendanud. “Edasine ahelreaktsioon sõltub sellest, kuidas reageerivad kommertspangad – kas ohverdatakse kasumlikkust, tuuakse ka enda klientide hoiuste määrasid allapoole või tehakse laenuportfelli puhul intressimäärades korrigeerimisi.”

Seninägematud hoiuseintressid. LHV panga prognoosi järgi langetab keskpank  baasintressimäära, mis on juba mitu kuud püsinud rekord­madalal 0,25 protsendil, veelgi madalama 0,1% peale. Laenamise püsivõimaluse intressimäär tuuakse 0,75% pealt 0,6%-le ja kehtestatakse senise 0% hoiuseintressimäära asemel –0,1% suurune negatiivne määr.

Välismaised investeerimispangad ja analüüsimajad on jäänud LHVst veidi positiivsemaks. Wall Streeti investeerimispankade Morgan Stanley ja Goldman Sachsi analüütikud usuvad, et EKP langetab nii  baas- kui ka laenuintressi võrdselt 15 baaspunkti võrra, vahendas Business Insider.

Laenude maht ei suurene. Ühelgi juhul laenumahtude suurenemist intresside alandamise tagajärjel Arumäe ei ootaks, küll aga võivad need suureneda teiste tavapäratute meetmete rakendamise järel. Kui pankadele muutub hoiustamise intressimäär negatiivseks, siis tõenäoliselt suunatakse Arumäe sõnul raha üha enam eurotsoonist välja, mis nõrgestab euro kurssi. See omakorda aitab eurotsooni majandusel toibuda.

Erko Rebane ütles, et teoorias peaks hoiustamise intressimäära negatiivseks muutmine teenima sama eesmärki, mida tavaline intressi langetaminegi ehk andma hoiustajatele vähem põhjust raha kontol hoida ning suunama seda aktiivsemalt majandustegevusse.

Sama meelt jäi Ruta Arumäe, kelle sõnul muudab intressimäärade langetamine raha säästmise hoiustajatele senisest veel mõttetumaks ning see kulutatakse tõenäolisemalt tarbimise peale. Laenu võtnute jaoks kahanevad intresside langedes laenumaksed veelgi, mistõttu jääb ka neil tarbimisse rohkem raha ja puudub motivatsioon säästa.

Sammul ka oma ohud. Rebane lisas, et EKP otsuse tagajärjed võivad kokkuvõttes olla negatiivsed, kui laenud muutuksid kallimaks.

Tema hinnangul on keskpanga juht Mario Draghi ennast varasemate sõnavõttudega nurka surunud, mistõttu oleks üllatus pigem see, kui keskpank otsustab neljapäeval jätkata senisel kursil. “Juhul kui Euroopa Keskpank langetab intressimäärasid, sealhulgas muudab deposiidi määra negatiivseks, siis ma arvan, et tegu on pigem sümboolse sammuga, millel radikaalseid mõjusid reaalsele majandusele pole,” rõhutas ta.

Ka Swedbanki krediidiportfelli analüüsi ja -juhtimise valdkonna juht Urmas Simson tõdes, et EKP võimalike otsuste järel pankade laenumarginaalides mingit muutust näha ei ole.

Lisaks intressimäärade kärpimisele võidakse Arumäe hinnangul kasutusele võtta veel mitte­standardseid lõdvendamismeetmeid. Nimelt liiguvad kuuldused, et valmistatakse ette nelja-aastast pikaajaliste laenude programmi

LTRO (laenude väljastamiseks finantseerimise pakkumine). Põhjusteks tardunud majanduse taastumine, pankade krediidipiirangud, euro liiga tugev kurss ja väga madal inflatsioon eurotsoonis.

Kohitsetud intressimäärad jäävad Arumäe hinnangul kehtima vähemalt järgmise aasta keskpaigani. “Kuigi intressimäärade langetamine ei pruugi kuigi palju efekti anda, võib sellest siiski kasu olla euro nõrgestamisel,” selgitas ta.

Möödunud nädalal tõi EKP president Draghi välja kaks tegurit, mis euroala inflatsiooni madalal hoiavad. Üks on euro tugevnemine, mis alandab globaalsete toormete hindu, teine on mõnes liikmesriigis suhteliste hindade kohandumisprotsess, mis toob alla kogu inflatsiooni. Draghi lisas, et kuni valuutakursi tugevnemine viib ebavajaliku rahaliste tingimuste kitsenemisele, peab keskpank intressimäärasid alandama.

 

Euro nõrgenes EKP otsuse ootuses

Ootus, et EKP võtab sel nädalal kasutusele stimuleerimismeetmed, ja Saksamaa inflatsiooni aeglustumine on viinud euro kursi dollari suhtes kolme kuu madalaimale tasemele. Ühisvaluuta langes eile 0,1%, 1,3618 dollarile. Põhjuseks spekulatsioonid negatiivsetest intressimääradest. Mai kukkumine dollari suhtes oli suurim jaanuarist.

Euribori mõjutab pikaajaliselt

Kuna pankadevahelist keskmist laenuintressi ehk Euribori arvestatakse iga päev, siis Äripäeva finantskontrolleri ja analüütiku Raivo Sormuneni sõnul “arvestatakse” sinna juba eelnevalt sisse, mida EKP teeb või ei tee.  Kuna koos istutakse kord kuus, siis ei saagi EKP tema kinnitusel igapäevaselt Euribori mõjutada. Küll aga mõjutab ta seda pikaajaliselt. “Seega on raske seda EKP konkreetset otsust rahasse ümber panna,” selgitas ta.