Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erakordse sammu teadmatud tagajärjed
Euroopa Keskpank tegi möödunud nädalal ajaloolise sammu – otsustas, et neil raha hoiustavad pangad peavad selle eest peale maksma. Paberil peaks see otsus majandust elavdama, aga praktikas on asjad segasemad.
Euroopa Keskpank (EKP) langetas hoiuste intressimäära seniselt nullilt protsendilt –0,1 protsendile ja see jõustub täna ehk 11. juunil. Milline on otsuse mõju erinevatele sektoritele ja varaklassidele? Kuidas peaks investor käituma? Soovitusi jagab Swedbank Marketsi juht Eestis Darius Gecevicius.
Toorained. Toorainete hindu mõjutavad kõige rohkem fundamentaalsed faktorid – nõudlus ja pakkumine –, mitte nii väga EKP intressiotsus.
Toorained ei kauple ühtse varaklassina. Näiteks kohvi, sojaoa ja nisu hind on tänavu tõusnud, vask langenud ning nafta püsib eelmise aasta lõpu hinna lähedal. Sojaoa hinna tõusu taga on Brasiilia kümnendi suurim põud, nisu hinna tõusu taga Ukraina sündmused.
Kui EKP peaks algatama massiivse varade ostu programmi, siis toob see koos inflatsiooni tõusuga tõenäoliselt kaasa toorainete hinna tõusu.
Kust otsida suuremat tootlust? Investorid, kes soovivad teenida tootlust, mis ületaks inflatsiooni, on pandud raskesse olukorda, sest üha väiksema ühiku lisatootluse teenimiseks tuleb võtta aina suuremaid riske.
Tõenäoliselt liigub osa raha võlakirjadest ja hoiustest nende firmade aktsiatesse, kes maksavad häid dividende. Euro võib muutuda carry-trader’ite lemmikvaluutaks.
Investorite silmis võivad atraktiivsust leida arenevate turgude võlakirjad, mille tootlus on arenenud turgudega võrreldes märksa kõrgem ja mille valuutakursid on euro suhtes tõenäoliselt tõusmas.
Sektoritest on EKP intressiotsusel positiivne mõju finantssektori aktsiatele, eriti perifeeriariikides.
Finantssektor. Äripäeva hinnangul on küsimus selles, kas pangad kannavad kahjumi edasi klientidele või mitte.
Taanis otsustasid pangad lisakulu ise vastu võtta ja nende kasumlikkus kahaneb. Samas peaks valitsusvõlakirjade hoidmisest tulenev kasum selle kahjumi üldjoontes ära nullima.
Paraku on veel tõestamata, kas EKP samm suudab panna panku laenumahtu suurendama.
Tasub teada
Taani näide
Taani keskpank otsustas 2012. aasta juulis kehtestada keskpangas hoiustavatele pankadele negatiivse intressimäära.Küll aga pole Taani senine kogemus väga julgustav: mõju valuutale oli minimaalne ja pankade laenamine ei hoogustunud.Analüütikud on üksmeelel, et mõju Taani majandusele on olnud minimaalne.Taanis võtsid kahjumi vastu pangad, mitte ei kandnud seda edasi jaehoiustajatele. See tulenes hirmust kaotada kliente.Samal ajal hakkasid teised suured pangad välismaal Taani kroonide hoiuste eest klientidelt raha küsima.Euroopa Keskpanga samm paneb aga veelgi tugevama surve Taani keskpangale, kes üritab hoida Taani krooni kurssi euro suhtes.Just krooni kursi hoidmine oli hoiusemäära negatiivseks muutmise peamine põhjus.
Kommentaar
Kinnisvarasektor saab tuge
Nelli Janson, LHV maaklerEuroopa Keskpanga otsus tõenäoliselt investori käitumist väga palju ei muuda, sest intressimäärad on püsinud juba pikka aega väga madalad. Negatiivne intressimäär on leidnud suuremat meediakajastust pigem sel põhjusel, et nii suures majandustsoonis kasutatakse seda meedet esimest korda.Lühiajaliselt euro arvatavasti nõrgeneb, mis ongi asja eesmärk, aga kas investorid seda dollari vastu vahetama tõttavad on iseasi, sest selle valuutapaari puhul on pigem tegemist paja-katla olukorraga.Aktsiaturud on keskpankade poliitika tuules teinud viimasel ajal väga võimsa tõusu, millest võib järeldada, et suur osa investoreid on oma raha juba aktsiatesse investeerinud. EKP otsuse taga seisab ka lootus, et pangad hakkavad rohkem laene väljastama ning sellega elavdatakse pikemas perspektiivis majandust.Eelkõige sõltuvad väiksemad ettevõtted oma tegevuses pankadest ning nende valmidusest laenu anda, aga pole päris kindel, kas ettevõtjad on valmis rohkem/julgemalt laenama tänu madalatele intressimääradele või hoopis oodatavale majanduskasvule.Madalatest intressimääradest saab kindlasti tuge kinnisvarasektor kui üks võimalik moodus raha väärtust säilitada, kuid tarbimise kasv sõltub pigem oma sissetuleku suurenemise ootustest ja prognoosidest.EKP otsus intressimäärasid langetada ei tulnud turgudele üllatusena ja oli analüütikute hinnangutes oodatud, seepärast tõusid võlakirjade hinnad juba otsusele eelnenud kuul.EKP andis mõista, et intressimäärad püsivad väga madalad veel pikemat aega. Siis võivad võlakirjade hinnad mõningal määral veel tõusta, kuid suuremateks liikumisteks võlakirjade turul peaks keskpank tegema laiaulatusliku varade ostuprogrammi.