Kaks venda, üks lugu - uus rannarestoran NOA

Häid söögikohti ei saa suurlinnas kunagi liiga palju olla. Noa restorani kuulsus käib aga tema tegijatest ees - suhtlusvõrgustikes, suust suhu - nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi. Enamasti kiidetakse interjööri, vaateid, tavapäratut ja hõrku toiduvalikut.

Töö kestis enam kui aasta - esimestest joontest ja mõtetest kuni valmimiseni, mis tagantjärele tundub sisearhitekti sõnul üsna loomulik ja normaalne aeg, et kontseptsioon lõplikult paika loksuks. Kogu töö ja loomeprotsess sujus aga just vajalikus järjekorras: alguses oli mõte, siis koht, siis sisearhitekt, siis arhitekt ning seejärel juba kõik muu vajalik idee teostumiseks. "Enne õhuline unelm ning vahendid teostumiseks tagantjärele. Mitte vastupidine olukord, kui teinekord tuleb üks unelm kuhugi olemasolevasse konteksti suruda," tunneb sisearhitekt protsessi edukast kulgemisest rahulolu.

Restoranipidajaga seob sisearhitekt Tarmo Piirmetsa aastatepikkune koostöö ja koosmõtlemine. "Tean ja aiman õhust, millised on ootused ning mida sarnane koostegemine endast kujutab. Arvan, et ka tellijal on koostegemisest minuga üsna sarnane ettekujutus," ütleb Piirmets.

Tema sõnul ei saa üks väga hästi funktsionaalselt toimiv ja usutava (ning söödava) kontseptsiooniga söögikoht (ega ka mistahes muu sisekujundus) sündida vaid sisearhitekti peas, sest see oleks ebaloomulik - ühel hetkel võtab sisearhitekt ette järgmise töö ning kui tellija ei suuda "üksi jäädes" olukorraga harjuda ja ta peast kaob uudsuseõhina hõng, siis on tegemist ebaõnnestumisega. Seetõttu peabki tellija arvestama kaasautori rolliga.

"Lisaks ei ole ühelgi sisearhitektil võimalik end kursis hoida toidumaailma kõige uuemate tuultega, rääkimata veel loomulikust alatisest rahutust soovist pakkuda midagi seniolematut," on ta veendunud ning lisab, et üldiselt talle kujundamisel takistusi ei tehtud ning sarnaselt ei piiranud ka sisearhitekt omanike fantaasiat - hea ja toimiv restoran on "toode", mille puhul sellega igapäevaselt majandavate inimeste tervikunägemus on tihti isegi olulisem kui kujundus.

Noa restorani arhitektuur on suuresti tingitud keerukast, paljude kitsendustega krundist ning selle pretensioonikast asukohast. Hoone struktuuri eripärade tagamaid avades selgitab Piirmets, et kuigi esialgu võib jääda mulje, et hoone krevetikujuline põhiplaan on kuidagi seotud meretemaatikaga, siis tegelikkuses kasutati ära kogu ehitamiseks lubatud pind, kus arhitektilooming arvestas maksimaalselt võimalike vaadetega ning jättis sisemuse kujundamisel kõik võimalikuks.

Söögikoha toimiv logistika on tema sõnul alati väljakutse. "Tellija soov oli sellega vinti kõvasti peale keerata ning teha ühe söögikoha asemel kaks, mille toetavad funktsioonid ning telgitagused kohati kattuvad ning kohati ristuvad. Kõige tipuks peavad kahenäolise restorani mõlemad näod olema selged ja klaarid ja loomulikult täiesti erinevat nägu," räägib sisearhitekt tellija nägemusest.

Inspiratsiooni hankimiseks tegi sisearhitekt salajast uurimustööd oma fantaasiamaailmas, kuulas vibratsioone ja hääli kohapeal krundil, nuusutas mereäärset tuult ning üha enam hakkas selguma, et selles kohas elas kaks kalurist venda. Hoone tekkeloole jääb salapärane varjund, sest ratsionaalse inimesena ei arvanud Tarmo Piirmets, et sarnase veenva ning mahuka, kuid siiski enamuses esoteeriliselt materjalist koosneva tõenditemapiga oleks tal mõtet tellija ees esineda. "Seega jätsin kõik leiud sinnasamasse fantaasiamaailma, kust materjal pärit," jätab Piirmets inspiratsiooninägemuse detailid enda teada.

Siiski on sisemusel kaks selget ja teineteisest eristuvat nägu "Ma kujutasin ette, et selles hoones elab kaks venda, kes mõlemad on heal järjel Viimsi kandi kalamehed. Üks vend - noorem kalur hangib elatist kodu lähedalt Läänemerest ning on sisustanud oma elamise koduselt-põhjamaiselt ning keskkond on vastavalt selle veidi maalähedasem ja takusem - lihtne ja praktiline palkidest ranna-elamine. Teine, vanem ja soliidsem vend, veidi paremal elujärjel, käib kaugematel meredel ning toob kaasa veidi suurlinlikumaid peenemaid maitseid ja lõhnu ning oma keskkonna on kujundanud suurilmas näppu jäänud mõtetest ja materjalidest. Vastavalt oma maailmadele on nad sisustuses kasutanud eri värve, materjale, detaile ning pakuvad külalistele ka vastavaid maitseid. Samas on mõlemas kohas veidi siduvaid-sarnaseid elemente ning motiive. Üldilme jääb aga eos veidi kulunuks ja kasutatuks," räägib sisearhitekt teda inspireerinud kujutelmast.

Kas aga see lugu on nüüd on puhtast kullast tehtud faktidest raiutud või mitte? Tarmo Piirmets jätab igaühele otsustamiseks vabad käed. Oma silm on kuningas: "Peab ise minema kohapeale nuusutama ja kuulama," soovitab ta kõigil ise Noa restorani võlusid avastama minna.

Restorani hoone avab end külastajale seestpoolt

Peeter Loo, arhitekt

Idee, et hoone peaks ennast avama merele, tekkis juba krundi esimesel külastusel koos kolleegide Jan Skolimowski ja Kaspar Kruusega. Mõte oli selles, et maja ei avaks ennast kohe, vaid siis, kui külastaja siseneb peauksest restorani. Hoone kolm külge, mis jäävad tänavate äärde, on taotluslikult kinnised. Koostöö kogu projekti raames sujus nii tellija kui ka sisearhitekt Tarmo Piirmetsaga suurepäraselt ning üldjoontes võib valminud restorani puhul jääda kõigega rahule, ehkki paar detaili oleks võinud olla ka teisiti.

Meil oli alguses paar julgemat ideed, kus tahtsime maja osaliselt nõlva sisse peita, kuid tellijal oli täpne eelarve ning ka oma kindlad soovid, millest me ei saanud mööda minna. Hoone eriline väärtus aga seisneb külastaja seisukohalt just selles avanevas Tallinna vaates.