Minister Palo paneb praamid valele poole liikuma

Äripäeva hinnangul on valitsus teinud vale pöörde, kui loobus eelmise majandusministri Juhan Partsi plaanist soetada parvlaevad riigile. Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu liinide hange tuleks välja kuulutada alles pärast seda, kui riik on otsustanud laevad osta.

Valitsuse neljapäevane seisukoht, et raamlaevade opereerimise hankel osaleval vedajal peavad olema liinide teenindamiseks sobivad parvlaevad (vähemalt neli laeva) on väga kasulik Vjatšeslav Leedole ja Olav Miilile. Sellistel tingimustel võivad nad ennast enam-vähem kindlalt näha alates 2016. aastast veel vähemalt kümnel aastal mandri ja saarte vahel seilamas. Selline tingimus hoiaks võimalikud konkurendid eemal.

Riigifirma ei peaks teenust pakkuma. Majandusminister Urve Palo oleks pidanud selgelt välja ütlema, et ta ei taha jätkata Partsi plaaniga, vaid soovib jätkata koostööd Leedo ja Miiliga. Ta oleks pidanud püüdma põhjendada, miks see on riigile kasulik. Praegu aga pole mingeid argumente esitatud ja tundub, et üritatakse hämada.

See, et riigifirma Tallinna Sadam pannakse operaatori leidmise konkursil osalema, on pigem PR-trikk, et üritada näidata otsust positiivses valguses, justkui tooks see hankele konkurentsi. Laevade opereerimisega riigifirma küll tegelema ei peaks, ent riik võiks Tallinna Sadama kaudu laevu omada.

Ühelt poolt pole ju praamiliiklusele kui teenusele praegu midagi ette heita. Laevad sõidavad, liiklemine on muutunud mugavamaks. Samas puudub võrdlusmoment, milline oleks olnud praamiliikluse areng, kui võimalike operaatorfirmade vahel oleks juba varem konkurents kujunenud. Või kas sama kvaliteediga teenust oleks riik saanud odavamalt, säästes aastas miljoneid eurosid.

Keeruline äriahel. Praegu kuuluvad parvlaevad erafirmadele, kes neid omakorda teistele erafirmadele rendivad. Riik maksab laevaliini operaatorile dotatsiooni, millest suurem osa läheb praamide omanikfirmadele. Selle äriahela on lehes lahti kirjutanud Äripäeva ajakirjanik Hannes Sarv. Konkurentsi kui sellist pole, sest laevad kuuluvad ühele ettevõtjate seltskonnale.

Opereerimine pole üldse oluline, olulised on laevade kapitalikulud ja Partsi väitel saab riik laevad kätte odavamalt, kui praeguste praamide omanikele makstes.

Tõsiselt ei saa võtta ka minister Palo tagantjärele otsitud põhjusena tunduvat muret, et äkki ei saa riik laevu õigeks ajaks valmis. Esiteks on võimalik lepingut mõnevõrra pikendada, kui on ajapikendust vaja. Märksa tõenäolisem on aga variant, et riigi selge otsus osta praamid jätaks uute laevade ehitamise hoopis tagaplaanile. Küllap läheksid sellisel juhul kaubaks lihtsalt olemasolevad parvlaevad.

Näib, nagu oleks minister Palo jäänud ­Leedole alla, nagu ka mitu majandusministrit enne teda, kuid ühe erinevusega. Kui Meelis Atonen ja Juhan Parts langesid pärast seda, kui püüdsid Leedo monopoli lõhkuda, siis Palo andis alla võitluseta.