Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soolopurjetamine paneb võimed karmilt proovile

Kairi Oja, Kristi Malmberg 15. juuni 2014, 12:39

Ookeani soolovõistluspurjetaja Jaanus Tamme sõnul peab selle karmi alaga tegelemiseks suutma tunnetada ookeani ning teiseks suutma endast  üle olla.

Ettevõtja ja soolopurjetaja Jaanus Tamme elus on kõike, nii  ettevõtlust ja ettevõtlikkust kui ka julgust. Viimast eeldab just soolopurjetamine ookeanil.

Tamme tegi purjetamisega tutvust viiesena, täna on mehel ette näidata ridamisi auhindu ning ta arendab juba seitsmendat aastat jahtsadamaprojekti Noblesseri sadam.

Ilmselt on iga inimese elus mingi läbiv joon, mis saadab teda kogu elu. Midagi võib elu jooksul muutuda, kuid peamine kurss jääb siiski samaks. Tamme puhul on selleks meri ja purjetamine.

Tamme on nooremana mitmeid aastaid kätt proovinud arhitektina. Ta on olnud ka reklaamibüroo Tank looja ja arendajana. Ühel hetkel sai see kõik tema jaoks lihtsalt otsa, sest ammendas end. Kuna ookeanid ja soolopurjetamine tõmbasid teda üha enam endasse, leidis ettevõtlik mees end ühel hetkel vanast ja pika ajalooga sadama - ja laevaehituskvartalist oma jahti putitamast. "Tol ajal oli seal küll väärika ajalooga, kuid jumalast peaaegu et hüljatud paigas vaid angaar ja suur kaldaäärne tühimik," meenutas ta. Mees nägi aga asjas perspektiivi ning hakkas otsast omaaegse sadamapiirkonna elluäratamisega sisuliselt täiesti tühjalt kohalt tegelema. Tänaseks on mitme aasta töö tulemusel valminud sadamakai, angaar ja jahisillad.

Seitse aastat Noblesseri jahtsadama arendamist. Tamme on nüüdseks ühtekokku seitse aastat oma elust Noblesseri sadamale pühendanud. Seal "elavad" ka tema jahid - kõige suurem ning kõige väiksem ookeanil purjetamise jaht. Kui Tamme omal ajal alustas, oli ta alul täiesti üksi. "Käisin ja ehitasin siin uhkes üksinduses ja suure entusiasmiga, asjad hakkasid ilmet võtma ja eks edasi lisandusid ka tiimikaaslased, väga palju toetas mu oma pere," märkis Tamme.

Tõsisemat huvi ookeanil soolopurjetamise vastu hakkas ta tundma umbes viisteist aastat tagasi, mil mõtted esimest korda selles suunas liikuma hakkasid ja tekkisid suhted prantslastest purjetajatega.

Samas võib öelda, et ta tegi soolopurjetamisega algust juba lapsena, alustades ühe-mehe paatidel, kuid distantsid ja vahemaad ning ennekõike jahid olid siis teised. "Tõsi ta on, soolopurjetamist saab ju tegelikult harrastada ka siin Eestis, kuid kogu tehnoloogia jahtide ehituses võrrelduna ookeanil kasutatavate jahtidega erinevad üksteisest nagu öö ja päev," ütles Tamme kerge muigega.

Nagu vormel 1. "No esiteks on ookeanil, võistlustel kasutatavad paadid tehtud karbonist, neis ei ole midagi muud ülearust peale tehnika. On vaid elektroonika ja struktuur, see on sisuliselt nagu vormel 1 masinate puhul," selgitas Tamme.

Ookeanil seilamiseks mõeldud jaht peab tema sõnul olema kerge ja kompaktne, sinna peab mahtuma vaid hädapärane toit ning kriitiliselt vajalikud sidevahendid. "Igasugune mugavus neis jahtides puudub, võistleja on paadis tegelikult sundasendis. Kogu võistluse ajal on tegemist nö piiripealse, võimete piiril mängimisega. Kiiruse huvides ei raisata aega ka palju magamisele - sagedased on juhtumid, mil ööpäevane uneaeg jääb koguni vaid ühe kuni kahe tunni piirile," rääkis Tamme.

Ekstreemspordi kategooriasse kvalifitseeruva ookeaniregati puhul on tegemist enama kui auhinnalisele kohale püüdlemisega. "Ainuüksi finišisse jõudmine on saavutus, mida kõik osavõtjad puhtfüüsiliselt ei suuda. Lisaks arvestatavale purjetamiskogemusele oluline ka üldfüüsiline treening, võime iseend motiveerida ning oma keha kuulata, et saada hakkama üleväsimusega," rääkis Tamme.

Väsimus vähendab ohutunnet. Et väsimusel on omadus hävitada ohutunnet, peab suutma magada ka 15-sõlmese kiirusega allatuult kihutades - nädalat aega täielikult magamata vastu ei pea," sõnas Tamme. Kogu soolopurjetamisega seonduv on tema sõnul fokuseeritud tegevus - ega muuks suurt aega ei jää.

Suurim soolopurjetamisvõistlus maailmas on Mini Transat 84 osavõtjaga. "6,5 meetrit pikk purjekas on väikseim alus, millele korraldatakse Atlandi ookeani ületavaid regatte. Juba sõidule  kvalifitseerumine nõuab 1000-miilist üksi purjetamise kogemust, lisaks veel mitmeid sooloregattide läbimisi," ütles Tamme. Erinevalt mõnest muust moodsast avameresõidust, kus võistlejatel on kasutada arvuti- ja navigeerimisprogrammid, online-ilmainfo ning sateliittelefon kaldatiimi ja perega ühenduse pidamiseks, puuduvad Miniga purjetajatel kõik need võimalused. "Mini Transati võistlusvarustusse kuuluvad vaid GPS, autopiloot, VHF-raadio ilmateated ning isiklikud kogemused-teadmised, häda korral saab appi kutsuda teise purjetaja, kuid see on ka kõik. Mitte mingeid muid sidevahendeid merel soolosõidul kasutada ei ole lubatud."

Omaette community Prantsusmaal. Tamme sõnul on soolopurjetamise näol tegemist täiesti omaette communityga, mis paikneb peamiselt Prantsusmaal. "Tsunfti" kuuluvad ka Itaalia ja Hispaania. Ookeanipurjetamine laiemalt ning iseäranis soolopurjetamine on alad, mis on peamiselt koondunud Prantsusmaale, Portugali, Itaaliasse ja Hispaaniasse. "Kuid kõige enam siiski Prantsusmaale," märkis Tamme.

Enamus võistlusi peetaksegi tema sõnul Prantsusmaal. "Hooaja alguses aprillis saadakse kokku ning siis hakkab trall pihta, kestes kuni oktoobrikuuni."

Tamme jagas emotsionaalselt, et soolopurjetamine ookeanil ei ole kindlasti mõeldud looduse nautlejaile. "Ei noh, loodus on kindlapeale omal kohal ja ka loodusest saab oma osa, kuid see ei ole mingi puhkusereis," naeris mees, kes läbi teinud tänaseks mitmeid ellujäämiskursuseid.

Ent teatavad ohutust puudutavad nõuded on siiski ka sellel alal. "On teatavad piirid, millest kõvema tuulega lihtsalt enam ei väljuta," selgitas Tamme. Ookeani soolopurjetamise võistluseid peetakse kestusega kahest päevast kuni kuu ajani, on ka näiteks nädalaseid. Kokku peetakse hooajal keskmiselt 7-8 võistlust.

Tamme sõnul Eestis palju ookeanipurjetajaid ei ole - tema on olnud pikki aastaid ainus, kuid juuni keskpaigas alustab tema hea sõber oma elu esimese võistlusega. "Olen teda veidi õpetanud, minult sai ta ka oma paadi. Nagu ka mind omal ajal õpetati," sõnas Tamme.

Peab olema oma tiim. Tamme lisas, et taolise ekstreemala puhul on perel, sõpradel ja n-ö tugigrupil suur kaal. "Üksinda, ilma sõpradeta sa lihtsalt hakkama ei saa - keegi peab aitama sul kõik kohale transportida, kokku panna. Keegi peab aitama su perel korraldada kogu logistika, sest perekonnad reisivad enamasti kaasas."

Tamme sõnul puudub soolopurjetamises klubiline tegevus, nagu see on näiteks jalgpalli puhul, kuid ilma toetusgrupita on võistlustel osalemine mõeldamatu. "Maailmatasandil on suursponsorid - näiteks Boss - kes siis toetab mingi konkreetse soolopurjetaja võistluseid. Kuid ei ole klubisid," selgitas ta. Suurte jahtide peal on satelliidid ja muu taoline,  väga suurtega sõidetakse ümber maakera, distantsid on pikad ja päevasõitu tehakse nendega vähem.

Tamme lisas, et perekond on tal alati kaasas ja nii on see enamuse võistlejate puhul. "Me kõik oleme ju inimesed ja ka meil on perekonnad, kes meist puudust tunnevad ja kelleta me ei saaks," selgitas ta ja lisas, et temal on alati võimalusel kaasas ka lapsed.

Tamme sõnul on keerukaimad hetked soolopurjetamises momendid, mil tajud, et maha minna ei saa. "Sa ei saa sealt välja astuda, maha minna. Pead jätkama, valikuid selles olukorras enam ei ole."

Oma bränd Ropeye. Tamme on loonud omaenda brändi, millega võistleb ta koguni võrdluses suurte korporatsioonidega. Seni on läinud edukalt. Ta lisas, et Prantsusmaal on koolkond purjetajaid, kes lausa elavad oma paadis, kuna muuks neil vara ja aega ei jäägi. "Selliseid hipi tüüpi natuurid, kellele ei loe kallid maasturid, nad võivad muus kontekstis elada üsnagi piiratult, kuid neil on kallis ja hea jaht. Ja see loeb!"

KOMMENTAAR

Martin Rääk, sõber ning soolopurjetaja:

Tunnen Jaanust neli-viis aastat ja võib öelda, et need jooned, mis tal avalduvad purjetades, on selgelt näha ka ettevõtluses. Tal on kadestamistväärt omadus näha suuri asju ja tulevikku kohtades, millest teised kinnisilmi mööda liiguvad ja õlgu kehitavad. Ja kui peaks tekkima lootusetuse tunne, et miski on võimatu, suudab ta endas ja teistes tekitada  energia, mis kasvõi läbi tule ja vee tema ideed ellu äratab või siis järgmise soolopurjetamise võistluse finišini lennutab. Ja nii, et ta ise ja pere ning ka sõbrad sealjuures terveks jääksid. Mul on tunne, et just taolised väljakutsed süstivad temasse seda erutust, mis elu põnevaks ja täisväärtuslikuks teevad.

Soolopurjetamine ookeanil nõuab ääretult suurt tahtejõudu. Sa pead ikka väga tahtma end pikaks ajaks üksinda ning eestlase jaoks lisask esialgu ka tundmatutes kohtades ja oludes pisikese paadiga ekstreemsetesse olukordadesse asetada. See tahe on eelduseks ja kui see on olemas, siis ka aega ja raha ning oskust kõiki neid muutujaid niimoodi organiseerida, et tahe ja toetavad inimesed ära ei kaoks. See kogemus on kõike seda väärt. Ma loodan ja usun, et soolopurjetamine muutub Eestis järjest populaarsemaks, sest huvilisi on tegelikult palju, ehkki mina olen hetkel peale Jaanuse ainus, kes selle alaga Eestis tegeleb.

MIS ON MIS

Ookeani soolopurjetamise võistluseid peetakse kestusega kahest päevast kuni kuu ajani, on ka nädalaseid. Need on erineva distantsiga 250 miilist kuni 4000 miilini. Kokku peetakse hooajal keskmiselt 7-8 võistlust. 

Suurim soolopurjetamisvõistlus maailmas on Mini Transat 84 osavõtjaga. Üle aasta toimuvat regatti korraldatakse aastast 1977. 

Transatile  kvalifitseerumine nõuab 1000-miilist üksi purjetamise kogemust, lisaks mitmeid sooloregattide läbimisi.

Alused, millega võisteldakse, valmistatakse box-reegli järgi, kus põhiparameetriteks on pikkus 6,5 meetrit, laius 3 meetrit ja masti kõrgus 12 meetrit.

Mini Transati võistlusvarustusse kuuluvad vaid GPS, autopiloot, VHF-raadio ilmateated ning isiklikud kogemused-teadmised, muid sidevahendeid merel soolosõidul kasutada ei ole lubatud.

Paadi varustus koosneb minimaalsest vajalikust, kus sõidumugavus on allutatud kiirusele. Paadis puuduvad konkreetsed magamiskohad, WC-d asendab ämber ja köögi asemel on  priimus.

Menüü avamerel:

- 2x ööpäevas dehüdreeritud toit (tehakse sooja veega, kui võimalik)

- kuivtoit (spetsiaalsed batoonid "nature addict")

- toit tuubides "patonia"

- magneesium + toidulisandid

- ööpäevas 2-3 liitrit vett

Magatakse ca 20-30 minutit iga 3-4h tagant.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. June 2014, 08:55
Otsi:

Ava täpsem otsing