Nõrgenev euro Eestile abiks

18. juuni 2014, 19:01

Alates maist on euro kurss hakanud teiste valuutade vastu nõrgenema ning see toetab neid Eesti eksportijaid, kelle turud asuvad väljaspool euroala.

Euro nõrgenemise põhjuseks on olnud Euroopa Keskpanga intressimäära langetamine, mille üks kõrvalmõtteid oli kindlustada euro kursi nõrgenemine ja see peaks aitama vältida deflatsiooni ohtu ning parandama eksporti.

Kuigi praegu on majandusanalüütikute hinnangul veel vara hinnata, millist mõju euro nõrgenemine Eesti eksportijatele on avaldanud, on suurema mõjuga kindlasti see, milline on välisturgudel nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele.

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on peamine faktor, mis täna eksportööre negatiivselt mõjutab, ennekõike madal nõudlus ja vähem vahetuskursi muutused.

"Vene suunal on ekspordi langus olnud tunnetatav eeskätt keemiatööstuse harus, samas masinate ja seadmete ekspordi osas on tulemus hea," ütles Palm, kelle sõnul on rubla 12%-line nõrgenemine alates jaanuarist märtsini mõjutanud eriti väiksemate kasumimarginaalidega tööstusharusid.

"Vene-Ukraina riski taandudes on rublal jätkuvalt tugevnemisruumi. Sellele aitab pikemas horisondis kaasa Venemaa kiirem majanduskasv, rubla kõrgemad intressid ja globaalmajanduse elavnemisega kaasnev tooraine nõudlus," ütles ta.

Eesti eksport seotud tugevalt Venemaa majanduskasvuga

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on rubla nõrgenemine muutnud Venemaale investeerimise ja tarbimise kallimaks ja see pidurdab majanduskasvu.

"Venemaa majanduskasvul ja meie ekspordil sinna on aga väga tugev seos. Samas, tuleks arvestada, et ligikaudu kolmveerand Eestist pärit ekspordist Venemaale ei ole meie ettevõtete toodang, vaid re-eksport, ning sellevõrra on mõju Eesti majandusele väiksem," lisas ta.

Tugeva euro toel üha odavnenud tootmissisendid on Mertsina sõnul aidanud Eesti ettevõtete tootmiskulusid madalamal hoida, samas nõrgenev euro muudab aga sisseostud tootmissisendid kallimaks ning paneb ettevõtteid rohkem oma tööjõukulude pärast muretsema .

Aprillis langes Eesti eksport Venemaale 9%. Peale rubla languse on eksporti negatiivselt mõjutanud ka Venemaa majanduskasvu peatumine.

Teine oluline mõjutaja on Rootsi kroon

Teine Eesti oluline ekspordipartner väljaspool euroala on Rootsi. Kroon on juba alates möödunud aasta märtsist nõrgenenud ning juulis oodatakse Rootsi keskpangalt baasintressi kärbet. Turgude reaktsioon on krooni vahetuskursi nõrgenemisse juba sisse arvestatud, kuid Mertsina hinnangul peaks Rootsi kroon lähemate kuude jooksul veelgi nõrgenema ning jõudma kriisieelse pikaajalise keskmise vahetuskursi tasemele.

"Eesti eksport on sellel aastal küll vähenenud, kuid valdav osa tuleb elektroonikatoodete väljaveo langusest. Suurem osa elektroonikatooteid siirduvad aga Rootsist edasi teistele turgudele ning Rootsi majanduse ja valuuta mõju on siin väiksem," ütles ta.

SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul ei ole euro odavnemine Rootsi krooni suhtes ekspordile veel mõju avaldanud. "Kui euro kurss langeks krooni suhtes, muutuks Eesti ekspordile olukord soodsamaks. Eesti ettevõtted ise ekspordivad suuresti riikidesse, kus on kasutusel euro ning seega kursimuutus kuigi palju mõju ei avalda," ütles ta.

Peamine mõju euro kursi langusest näiteks Ameerika dollari suhtes on Arumäe sõnul Eesti ettevõtetele see, et see tõstab välismaalt sisseostetavate toormete hindu Eesti ettevõtete jaoks.

Euro nõrkus leevendab palgasurvet

Euro odavnemise mõju avaldub Eesti eksportijatele erinevate kanalite kaudu ning ettevõtete ja sektorite lõikes võib mõju olla väga erinev. Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul võimaldab euro odavnemine eksportijatel hindu eurodes tõsta - see leevendab palgakasvust tingitud survet kasumitele.

"Samas muudab euro odavnemine eurodes kallimaks imporditavad sisendid nagu kütused ja see avaldab jällegi negatiivset mõju nii eksportijatele kui ka tavalistele inimestele," ütles ta.

Oja sõnul suurt osa Eesti ekspordist kursimuutus otseselt ei mõjuta, sest Eesti kaubaekspordist oli möödunud aastal ligikaudu 40% suunatud euroalale ja Lätti.

"Umbes sama suure osa Eesti ekspordist moodustavad kaubad, millega kaubeldakse eurodes, kuid mis on suunatud euroala välistesse riikidesse. Kursi odavnemise korral võiks eeldada, et see osa ekspordist muutub vähemalt lühiajaliselt meie kaubanduspartnerite jaoks soodsamaks ning nõudlus Eesti toodete järele kasvab," ütles Oja.

Et euro kursi odavnemise mõjust aru saada, tuleks Oja sõnul analüüsida möödunud aasta majandusarengut, kui euro kurss teiste valuutade suhtes kallines. Eesti olulisemate ekspordipartnerite valuutadest odavnes euro suhtes märkimisväärselt Vene rubla. Viimane on vähendanud Venemaal ostujõudu ja piiranud seeläbi Venemaa importi.

"See mõjutas Eesti majanduskasvu negatiivselt nii möödunud aastal kui käesoleva aasta esimeses kvartalis. Euro odavnemine ilmselt leevendaks Venemaa ostujõu langusest tingitud probleemi, kuid ei lahendaks seda täielikult," ütles Oja ning lisas, et kuigi euro kallinemine on piiranud ekspordivõimalusi, on see aidanud tõsta kohalikku ostujõudu ning ergutanud lühiajaliselt tarbimist. Euro odavnemisel oleks vastupidine mõju.

TASUB TEADA

  • Nordea prognoosib, et lühiajalisele euro tugevnemisele 3-kuu horisondis (isegi tasemele EUR/USD 1,36) järgneb euro kerge nõrgenemise trend.
  • Läbides turgude jaoks olulise verstaposti, EUR/USD 1,35 ei ole enam kaugel aasta madalaim euro tase 1,3477.

***

Intressikärpe tooks Rootsi aeglustuv inflatsioon

Mais Rootsi inflatsioon aprilligavõrreldes  tõusis, kuid aastases võrdluses siiski langes. Analüütikud usuvad, et Rootsi keskpank langetab seetõttu juulis ka intressimäärasid.

Rootsi tarbijahinnad langesid maikuus, võrreldes möödunud aastaga 0,2%, kuid, võrreldes aprilliga, tõusid 0,1%. Enamus analüütikuid arvab, et Rootsi keskpank langetab juuli kohtumisel baasintressi 0,75%-lt 0,5%-ni. Keskpanga inflatsioonisiht on 2%.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. June 2014, 07:27
Otsi:

Ava täpsem otsing