Hobi. Purjede all kõrge eani

20. juuni 2014, 00:00

Eesti Jahklubide Liidu president ning ­Pärnu spaa- ja konverentsihotelli Strand omanik Egon Elstein jõudis avamerepurjetamise juurde 45aastaselt ning julgeb seetõttu öelda, et alaga sobib alustada igas eas.

“Alguses tundus, et tegemist on väga keerulise asjaga. Sai ka kursuseid võetud. Aga selleks, et keskmisel tasemel sõita, matkata ja võistelda, ei ole vahet, kui vanalt tegelema hakata,” rääkis Elstein ja lisas, et on näiteid, kus üle 40 aasta vanuselt purjetamisega tegelema hakanud inimene on hiljem selle ala tipus.

Lemmikhobi kõrge eani. “Eks purjetamas oli käidud ka varem, nõukogude ajal koos mõne tuttavaga, kuigi mitte väga palju. Pärnus vee ääres elades ja kasvades ei sattunud ma kunagi purjetamis­trenni, aga aerutamas käisin küll,” meenutas ­Elstein. Edasi viis juba üks asi teiseni – jõe äärde elama asudes hakkas ta sõitma mootorpaadiga ja purjetajatega rohkem suhtlema ning jõudis paadi juurest purjekani välja.

Purjetamise plussiks hobina peab Strandi omanik ka seda, et purjetamisega võib kõrge ­eani tegeleda. “Meie jahtklubis on mitu enam kui 70 aastast aktiivset purjetajat, vanim neist koguni 75aastane.” Purjetamisega tegelevad ka puudega inimesed.

Kaks ühes – reisimine ja hobi. Elstein püüab selgitada, milles matkapurjetamise mõnu seisneb. “Selles on kaks toredat tegevust – purjetamine ja reisimine käsikäes. Päev otsa purjetad ja õhtuks oled jälle uues kohas. Erinevates jahtklubides kohtud teiste, tavaliselt võõraste purjetajatega erinevatelt maadelt. Vestled nendega ja käid saunas. Kõik on n-ö ühe ala inimesed ja see liidab.”

Purjetamine on tema sõnul hea hobi ka seetõttu, et seda saab harrastada ükskõik millises maailma otsas. “Lendad lennukiga kohale, rendid jahi ja purjetad sellega ringi ning ööbid oma rendi­jahis. Vahel on ka nii reisitud,” rääkis ta kunagisest Tai reisist ja lisas, et reisi tegi põnevaks just Tai rikkalik saarestik, mis võimaldas saarelt saarele purjetada ning kohalike inimeste ja teiste purjetajatega kohtuda.

Eestis on Elsteini sõnul selliseid matkaselli tüüpi purjetajaid vähe. Soomes, Rootsis ja Vahemere riikides aga väga palju. “Meile avaldas mõju suletud aeg Eesti riigis, kui ei saanud merele ja piirile lähedalegi ning eraomand oli keelatud. Teistes riikides toimus sel ajal suur sadamavõrgustiku arendamine.” Strandi omaniku sõnul on Eesti sadamad küll viimaste aastate jooksul arenenud, kui veel kümme aastat tagasi oli olukord üsna niru.

Noorele hobist tööks. Noortel soovitab Strandi omanik purjetamistrenni minna just seetõttu, et rääkimata looduses treenimisest ja keskkonnasõbralikust alast võib sellest tulevikus saada noorele inimesele amet või lisasissetulek. Purjetamise puhul ei tasu karta, et see vaid meeste ala oleks, seilavad ka naised, nii üksi kui ka mitmekesi ning mõni neist on ka ümber maailma purjetanud.

Purjetamise teeb pikkade aastate jooksul huvitavaks just ala nüansirohkus. “Ka kümneid aastaid purjetanud inimesed ütlevad, et ikka on midagi uut juurde õppida. Kunagi ei saa öelda, et mul on nüüd kõik selge,” nentis Elstein ja lisas, et lihtsalt alguses, kui asjast vähem tead, liigub purjekas aeglasemalt ning ise näed märksa rohkem vaeva. “Kuigi matkamehel ju kiiret ei ole, on ikkagi nii, et kui näed mere peal teist jahti, tahad selle kinni püüda ja sellest mööda saada.”

  • Iga kord ei peagi palju raha kulutama

Kui kallis ala purjetamine on? Egon Elsteini sõnul võib purjetamine olla väga kallis, kuid seda saab teha ka väga odavalt.

“Kas omad jahti üksi, mitmekesi. Kõige kallim ongi jahi soetamine. Kõik muu on juba oluliselt odavam.” Jahte saab soetada väga erinevas hinnaklassis ja suuruses.

“Jahiga on nii nagu autogagi - valida saab mitmesuguse lisavarustuse vahel – purjed, kui palju on purjekal elektroonikat,” selgitas ta ja lisas, et suur vahe on ka selles, kas purjekaga käiakse võistlemas või mitte.

Kõige soodsam on olla kellegi meeskonnas. “Vahel võtab mõni sind matkama ka,” lisas ta ja naastes võistluste juurde ütles, et paljud jahiomanikud otsivad pidevalt purjetajaid oma meeskonda. “Eestis pead sel juhul tavaliselt maksma osa stardimaksust ja söögiraha. Elu mere peal on ju iseenesest odavam kui ­Tallinna kesklinnas. Kamba peale tehakse purgisuppi jne,” arutles Elstein.

Eestist väljaspool makstakse professionaalsetele purjetajatele võisteldes ka palka.

  • Laevale juba lapsena

Purjetamishuvilise esimene koht, kus nõu saada ja proovisõitu teha, on lähim jahtklubi, ütles Pärnu Jahtklubi tegevjuht Raiko Lehtsalu, kes purjetamisega tegeleb 1997. aastast.

Tema sõnul toimuvad jahtklubides iganädalased eelregistreerimisega proovisõidud, millele saavad kaasa minna ka inimesed, kes varem oma jalga purjeka pinnale tõstnud pole. “Paljud alustavadki tuttavate või sõprade kaudu. Ka mina sattusin purjetamise juurde tänu tuttavatele,” rääkis Lehtsalu.

Tema sõnul ei ole vahet, kas purjetamist alustatakse teoreetilise koolitusega või kellegi purjekal praktilisi kogemusi omandades.

Lehtsalu sõnul ei pruugi ka terviseprobleemid ala ti purjetamisele takistuseks olla. Küll aga peaks  meeskond purjetaja tervise­riketest või muudest nõrkadest kohtadest enne merele minekut teadlik olema.

“Otseselt kedagi, kellele ala keelatud oleks, ei ole. Igale inimesele leitakse meeskonnas sobiv tegevus. Kui purjetamisega spordina tegeleda, on üldfüüsiline vorm oluline ja eks palju oleneb ka ilmast. Tormise ilmaga on ikka päris palju jõudu vaja,” ütles Lehtsalu.

 

Tasub teada

  • Tuju hea, aga alkoholita

Mida on oluline purjetama minnes teada?

Merel ja jahis on oma seadusedK
apteni korraldused on ohutuse huvides täitmiseks.
Riietu sportlikult vastavalt ilmale, kuid pigem soojalt. Jahil kanna madalaid heleda tallaga sportlikke jalanõusid. Purjetamise ajal ei ole soovitav laevatekil sokkides või paljajalu liikuda.
Ilm merel on heitlik, võta kaasa päikseprillid, -kreem, peakate.
Hoia alati kuskilt kinni, et mitte üle parda kukkuda.
Päästevestid on lastele kohustuslikud ja täiskasvanutele soovituslikud.
lastel hoia merel olles silm peal.
Võta enne reisi merehaigust ennetav tablett, kui loksumine iiveldama ajab.
alkohol mõõdukas koguses on jahi peal lubatud, kuid mitte kohustuslik. Punane vein jahisõidule ei sobi.
Prügi merre ei visata.
Tee kõike ise kaasa, saad parima kogemuse.

Allikas: Windwalker OÜ

 

Kalender

  • Merel oktoobrini välja

Valik suviseid purjetamissündmuseid koos korraldajaga

Juuni
20.–21. Jaaniöö regatt, Haapsalu Jahtklubi
30.06–05.07. Võrtsjärve nädala regatt Rannus, Tartu Kalevi Jahtklubi

Juuli
05. Tondisaare maraton Võrtsjärvel, Rannus, Tartu Kalevi Jahtklubi 
04.–06. “Watergate 2014” – avamerepurjetamise Eesti karikas, Pärnu Jahtklubi ja Eesti Jahtklubide Liit
04.–05. Rannarootsi regatt avamere­purjetamises, Haapsalu Jahtklubi.
05.–06. Kessu regatt, avamerepurjetamise
Eesti karikas, Haapsalu Jahtklubi ja Eesti Jahtklubide Liit
12.–13. Tilgu Regatt 2014, Tilgu Sadama Jaht­klubi ja Eesti Optimistiliit
12.–19. 57. Muhu Väina regatt
26.–27. (või 02.–03.08) Merematk, Haapsalu Jahtklubi
31.–03.08 Ruhnu regatt, Saaremaa Meri­spordi Selts

August
02.–09 14. regatt “Piirist piirini”
09. Valge Daami regatt, Haapsalu Jahtklubi
15.–17. Roja regatt – Saare maakonna meistrivõistlused avamerepurjetamises, Saaremaa Merispordi Selts

September
13. Kuressaare linna meistrivõistlused avamerepurjetamises, Saaremaa Merispordi Selts
20. “Naised roolis”, ESS Kalev Jahtklubi
20-21. “Sügisregatt”, Haapsalu Jahtklubi
27. “Jäätükkidega võidu”, Saaremaa Meri­spordi Selts

Oktoober
04. Hooaja lõpuvõistlus, Haapsalu Jahtklubi

 

Kommentaar

  • Algajale on kõige põnevam kallutamine

Getter Sopp, käis elus esimest korda Pärnu lahel purjetamas
Minu jaoks oli esimesel purjetamisreisil kõige põnevam kõikide algajate ülesandeks olev n-ö kaaluks olemine ja kallutamine. Vastavalt purjeka kapteni käsule pidi oma raskust rakendama purjeka erinevatel külgedel. Kui tuule suund muutus, tuli kiirelt üle kreenis oleva jahi teisele äärele ronida ning esimesel korral tundus seegi põnev. Isegi adrenaliini tekitas. Purjeka meeskond oli abivalmis, küsisin neilt palju küsimusi ning sain teada, et tuule suunda vaadatakse purje külge kinnitatud kahte värvi lõngade järgi.
Purjeka kiirust aga mõjutavad selle pikkus, laius, purje kandepind ning  meeskonna suurus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. June 2014, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing