Ehituse vaikne aasta

26. juuni 2014, 00:00

Möödunud aastaga kasvasid sisendhinnad ehituses üle viie protsendi, enim – üle 13% – kallinesid aastaga tööjõukulud. Selle aasta alguseks on küll hinnakasv pidurdunud, ent kuna tööde maht turul on kesine ning konkurents tiheneb, kurdavad nii pea- kui ka alltöövõtjad, et neil on tulnud hindades järeleandmisi teha.

Siiski ei tasu ehitustööde tellijal loota, et hinnad oluliselt langevad. Ehitajad pingutavad püksirihma ja ootavad pikisilmi euroraha­de tulekut.

Fassaadide soojustamise firma Auricu OÜ juhatuse liige Tanel Tereping nentis, et nende sektoris hinnad pigem langevad: “Eelmisest aastast on veel tööd jäänud, aga suve teisel poolel vähenevad mahud kindlasti.” Auricu sihtgrupp on korteriühistud, kelle renoveerimistöödega alustamise otsused sõltuvad enamasti Kredexi toetustest. Euroopa Liidu uue eelarveperioodi rahade kasutuselevõtt võib venida järgmisesse aastasse ning tõenäoliselt muutuvad ka Kredexi tingimused rahade väljastamisel.

“Kriisiks praegust olukorda nimetada ei saa, aga tegemist on raske üleminekuaastaga. Arvan, et meil tuleb kärpeid teha. Oleme sellega juba ette arvestanud ning osa töötajaid on meil hooajatöötajad, kes ametis objektipõhiselt,” tunnistas Tereping. Tema sõnul on eurorahad ehitussektoris suureks edasiviivaks jõuks ning ta usub, et järgmisel aastal peaks kõigil turuosalistel juba paremini minema.

Peamiselt Lõuna-Eestis tegutsev Auricu, kes Äripäeva Gaselli TOPis hõivas 3. koha, teeb 90% oma töödest peatöövõtu korras. Fassaadipaigalduses hakkas konkurents tihenema mullu, mil turul oli ohtralt tööd. “Ja see läheb järjest suuremaks. Eks väiksematel tegijatel ole pisemaid objekte kergem saada, sageli on juhid ise töömeesteks ning kulusid lihtsam optimeerida,” rääkis Tereping.

Konkurents tiheneb. NCC Ehitus ASi juhataja Toomas Alle rääkis, et ehkki praegu pole alust ei hinnatõusuks ega -languseks, paneb nõudlus asjad paika. “Riigipoolset nõudlust sel aastal pole ning turgu mõjutab tugevalt see, et ELi meetmed pole veel avatud.  Ehitajad koonduvad nendesse sektoritesse, kus veel projekte pakutakse, ning konkurents läheb üha tihedamaks. Seal, kus on nõudlust, tambitakse ka hindu alla,” märkis ta ja lisas, et erasektoris pakutav töödemaht ei kata paraku seda, mida riigitellimused võiksid ehitajaile pakkuda.

“Aasta on raske ja ega järgminegi lihtne tule. Eesti turg ongi ebastabiilne ja heitlik, aga kes on tubli tegija ning kel on oma arendused töös, elab raske aja üle,” usub ta. NCC järgmiste aastate peamine suund ongi oma arenduste ehitus. Suurematest projektidest on praegu töös kaitseministeeriumi projektid, restorani laiendus Technopolises ning oma arendused Tammepalu ja Pärnaõue.

Alle sõnul on ehitushinnad turul praegu peatöövõtjate seisukohast madalad, aga sisendhinnad, millega tuleb töö valmis teha, ei kahane. “Töömees tahab ikkagi oma tasu saada, sõltumata peatöövõtjate vähempakkumistest. Ega keegi hinnas järele anda ei taha ning pigem oodatakse paremaid aegu,” lisas ta. Kinnisvaraarendajatel ei tasu loota, et ehitushind langeb ja järgmisel aastal on odavam alustada.

Tõõ otsa ei lõpe. Seda, et peatöövõtjate hinnad on langenud, kinnitas ka 2010. aastal asutatud OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimees Ülo Older: “Langus algas eelmise aasta lõpul ning aastatagusega võrreldes on hinnad kahanenud ligi 10%. Küllap on hindu langetanud ka alltöövõtjad, erinevates töölõikudes küll erineval määral.”

Vaatamata CO2 rahade lõppemisele töö otsa lõppenud ei ole. Nordlini portfellis on lisaks omavalitsuste ja riigi tellimustele üha rohkem tellimusi ka erasektorist. Näiteks on Tallinnas töös büroohoone ehitus Narva mnt 63 ning büroo- ja eluhoone ehitus Laulupeo 2.

“Sel aastal on ehitusturul mahud väiksemad, aga ma pole tunnetanud, et alltöövõtjad kodus istuksid. Töö otsa lõppenud ei ole ja vähemalt pealinnas on üksjagu kraanasid näha. Hinnalangus tuleb meie kasumi arvel, loodetavasti ei lähe peatöövõtjate hinnad väga madalaks,” rääkis Older. Tema sõnul on nende ettevõttes palgad aastatagusega võrreldes pigem kasvanud, käies üht sammu keskmise palga kasvuga. Materjalide hinnad muutuvad pidevalt ja on vähe neid tooteid, mis odavamaks lähevad. Nordlin Ehitus, nagu paljud ehitajad, ootab eurorahade tulekut, et panustada riigihangetel osalemisele.

Palk võib langeda. Vensen AS, mille tegevusvaldkondadeks vee- ja kanalisatsioonitööd, keskkonnarajatiste ehitus ja betoonitööd, on viimastel aastatel oma tööd saanud riigihangetel ning teeb ka alltöövõttu. Tegevdirektor Riho Sokko võrdleb praegust turgu masuaegsega, ent peab valitsevat konkurentsi veel hullemakski: “Väga raske aeg meie jaoks. Põhjuseks eurorahade lõppemine, mis mõjus meile juba eelmisel aastal ja mõjutab ka järgmist. Välisvõrkude ehituses ja infraobjektidel tööd ei ole ning konkurents selles sektoris on väga tugev. Ei saa öelda, et töödeportfell oleks täis.”

Sokko sõnul tuleb see aasta üle elada, ent see võib tähendada ka palga langetamist ja koondamisi. “Me oleme juba koondanud inimesi. Oma tuumikut me hoiame, sest häid töötajaid on igal ajal vaja. Pigem tõmbame koomale ja teeme vähem tööd, kui et võtame miinusega objekte sisse. Praegu on ju nii, et arvutatakse hind väja ja siis võetakse 30% sellest maha, mis peaks siis alltöövõtja arvel tulema,” on Sokko nördinud.

Ehitussektoris on tõusud ja mõõnad tavapärased. Vensen loodab vaatamata rasketele aegade ellu jääda. “2011–2012 olid meie sektoris väga head aastad. Aga eelmisel aastal kahanesid mahud võrreldes üle-eelmisega kaks korda. Tänavu tahaks mullust käivet hoida, aga see ei pruugi õnnestuda. Endiselt on turul palju dumpinguhindadega tegijaid ja selge see, et seaduslikult tegutsedes pole võimalik nii odavalt tööd teha,” andis Sokko vihje maksuametile.

Üldehitus- ja siseviimistlustöid ning ehituslikku peatöövõttu tegeva Raua Ehitus OÜ juhatuse liige Kaupo Raud rääkis, et ebaausat konkurentsi tekitavad ehitusturul ettevõtted, mis pahatihti teevad alapakkumisi, optimeerides maksudega. “Meie maksame makse ja hoiame hinnad stabiilsena. Ma ei arva, et ehitushinnad peaksid odavamaks minema, materjalid ju kallinevad aasta-aastalt. Palku me kärpima ei hakka,” märkis ta.

Gaselli TOPis 35. koha hõivanud 18 töötajaga Raua Ehitus riigihankeid ei püüa. “Eelmine aasta oli meil väga hea aasta nii käibekasvu kui ka teiste näitajate poolest. Tänavune aasta tuleb pigem keskmiste näitajaga, aga eesmärk polegi käivet taga ajada. Pigem võtame töösse vähem, aga kasumlikke projekte. Võistupakkumistel me ei osale,” sõnas Raud.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson kinnitas, et turul tehakse alla omahinna pakkumisi: “Ehitajad on praegu kehvas seisus, kuna hinnad suruvad nii ülalt kui alt. Statistikaameti kajastatud sisendhindade kasv mõjutas mõistagi üleüldist hinnakasvu ehk ehituse väljamüügi hindu. Mingil määral see mõju ka jätkub.” Murdepunkt võiks Petersoni hinnangul tekkida suve teises pooles, kus hinnad ei kasva ka sisendhindadena.

Tugevaim elamuehitus. “Kui hakata hindama, et kui kalliks kellelegi ehitamine läheb, siis sel aastal on hinnad stabiilsed, sest sisendhindade tõus mõjub järeltõukena umbes pool aastat. Tarbijale sel aastal suuri hinnakõikumisi olema ei saa, kui, siis vaid väikest langust omahinna arvel,” selgitas Peterson. Kõige parem on olukord elukondlike hoonete ehituses, kus ka kinnisvarahinnad kasvanud ning hooneid ehitatakse rohkem kui eelmisel aastal. Seda kinnitab ka väljastatud ehituslubade hulk. “Võib eeldada, et elamispindade ehitus on elavnenud ja seal on hinnaseis ka turupõhiselt parem. Mis puudutab mitteeluhoonete ehitust, siis seal on oodata hinnalangust. Stabiilseim seis on teede- ja infraehituses,” lisas ta.

  • Energiatõhususe nõuded võivad ehitushindu kergitada viiendiku

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuhi Indrek Petersoni sõnul võivad ehitusmahud lähiaastail drastiliselt kukkuda. Selle vältimiseks tuleks turgu aktiivsemalt elavdada riiklike meetmetega: näiteks alustada üüripindade ehitust ja pakkuda investeerimistoetust neile, kes juba praegu valmis täitma peatselt kehtima hakkavaid energiatõhususe miinimumnõudeid.

ELi uue eelarveperioodi rahade tulek ei pruugi ehitajatele suureks rõõmusõnumiks olla, kuna ehitusinvesteeringutesse minevaid toetusrahasid on kaks korda vähem kui eelmisel perioodil.

“Kõik sõltub riigi poliitikast, ent praegused plaanid küll ei näita, et ehitus eriliselt aktiviseeruks või et mingeid meetmeid välja kuulutataks. Energiatõhususega seotud meetmed on üsna marginaalsed,” nentis Peterson.

Vaja tasandada suuri kõikumisi. Riiklike investeeringute tegemise vajadusest kortermajade ehitusse on rääkinud ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo, kes plaanib rendituru teemaga süvitsi tegeleda.

Petersoni sõnul pole põhjust karta, et propageeritakse riigikapitalismi ja moonutatakse turgu: “Turu moonutamine oleks see juhul, kui tekitatakse eelisolukord mõnele ettevõttele. Tingimused tuleb luua nii, et kõigil turuosalistel oleks võrdsed võimalused. Üüripindade vajadus ju on ning meede aitaks tasandada suuri kõikumisi ehitussektoris.”

Riigipoolset kiiret tegutsemist nõuavad Petersoni hinnangul ka Euroopa Liidu energiatõhususe miinimumnõuded. 31. detsembriks 2020 peavad kõik uued hooned ning pärast 31. detsembrit 2018 ehitatavad uued hooned, mida kasutavad ja omavad riigiasutused, olema liginullenergiahooned. “Mõned aastad on jäänud, aga hetkel on kogu Eesti peale vaid mõned edulood. Liginullenergiamaja standard  võib ehitushindades tuua kaasa kuni 20protsendise hinnahüppe,” lisas ta.

“Eesti turg on niigi hinnatundlik ja kiirele muutusele tellijate tegutsemises seega oodata ei ole. Üks variant, et enne nõuete kehtima hakkamist hakatakse massiliselt vanade tingimustega ehituslube välja võtma, mis ei toeta 2020 eesmärki energiatõhususe osas. Teine variant, et pärast 2020. aastat nende ehitiste, mis on seotud sisekliima tagamise nõuetega, osakaal oluliselt kahaneb, kuna klient ei suuda hinnatõusu alla neelata.”

Vaja investeerimistoetuseid. Ehitusettevõtjad näevad ette mahtude kahanemist ja turu soikumist.

Ühe võimaliku lahendusena nähakse investeerimistoetuse pakkumist neile investoritele, kes valmis juba varem ehitama liginulleenergiamaju, olgu siis elukondlikke hooneid või büroomaju.

“See tõmbaks turu käima ja selleks hetkeks, kui tuleb uutele nõuetele üle minna, oleks meil turult juba piisavald palju tagasisidet ja näiteid selle kohta, kuidas investeering enda ära tasub,” usub Peterson. Investeeringutoetus aitaks tema sõnul kaasa ka turu puhastamisele ja toetaks ausat ettevõtlust.

Hävinguoht. “Kui me ehitussektori elavdamiseks midagi ette ei võta, mahud vähenevad, töötuid tuleb juurde ning neile makstav töötuabiraha on võrreldav investeeringutoetusega. Lisaks mõjutab madalseis ehituses materjalitoot­jaid ja transpordiettevõtteid. Ehitusinvesteeringutest otse maksulaekumiste kaudu riigi­eelarvesse tulev summa on kind­lalt üle 20%, nii et riik siin hävida ei saa,” märkis Peterson.

Ta lisas, et paraku on investeerimistoetuse meetme tulek praegu üsna ebatõenäoline ning raske ka ette kujutada, kui palju energiatõhususe nõue investoreid ja ehitajaid pidurdama hakkab.

 

Kommentaar

  • Materjalihinnad stabiilsed

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Hinnad tänavu eriti muutuda ei tohiks, kuna riigikohtu otsusega jäeti tegemata ehitusmaavarade kaevandustasude tõstmine. Eelmisel aastal materjalide hinnad küll tõusid, ent võrreldes tööjõukulude ja masinatega oli hinnamuutus ehitushinnaindeksis suhteliselt väike.
Turu olukord on keskmine või kehvapoole ja konkursist tingituna ei ole näha mingit kasvu. Ehkki hinnad jäävad samaks, on palku vaja tõsta, seega tuleb ehitusmaterjalide tootjatel olla tootlikum ja efektiivsem ning otsida säästukohti.
Kui ehitusmahud väikesed, mõjutab see otseselt materjalitootjaid ja ega sel aastal investeerima ei kiputa.
Puidusektoris toore kallineb ning see toob ka hinnatõusu.
Praegu on koostamisel maapõueseaduse eelnõu ja keskkonnatasude raamkava aastateks 2016+. Meie hirm on, et eelnevalt kavandatud maksutõus hüpatakse ära 2016 ja edaspidi. 
Järgmisest aastast kallinev laevakütus teeb murelikuks betoonelementide tootjaid. Kui laevatranspordi hinnad oluliselt kasvavad, mõjutab see tootjate eksporti Skandinaaviasse. Viimastel aastatel on eksport muutunud üha olulisemaks ja nii mõnedki suured ettevõtted ekspordivad enamiku oma toodangust. Võrreldes kuue aasta tagusega on kasv olnud 10–15kordne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. June 2014, 18:10
Otsi:

Ava täpsem otsing